Tristan
Heli KГјnnapas
Eliitkooli 11. klassi õpilase Miia arvates on tähtis olla parim kõiges, mida teed. Tema jaoks on kõige olulisem asi tantsimine. Ent see muutub, kui elu armastuse Taneliga tähistatud romantiline sõbrapäev lõpeb ettekavatsematult – rasedusega. Kuidas noored ootamatus olukorras hakkama saavad? Milliseid üllatavaid külgi näitavad neid ümbritsevad inimesed? Ja kas ootamatult Miia ellu ilmuv Steven muudab loo veel keerulisemaks või aitab selle hoopis lahendada? Praegusel hetkel tundsin, et kõik on muutunud. Jah, ma jään alatiseks oma vanemate lapseks, aga see väike abitu olevus on siin minu pärast. Ainult seetõttu, et mina otsustasin, et ta ikkagi peab siia ilma sündima. See tähendab, et nüüd on minul vastutus selle eest, mida see ilm talle pakub. Mina vastutan selle eest, et tema tulek siinpoolsusesse oleks põhjendatud. Paljudele oleks lihtsam olnud, kui oleksin otsustanud aborti teha. Äkki oleks mul endal ka lihtsam olnud. Aga ma ei teinud, seega olen süüdi, et minu poeg peab siinses kurjas ja kurvas maailmas hakkama saama. Minu ülesanne on näidata talle selle elu helgemat poolt. Ja seda ma kavatsen ka teha! Ma luban sulle, väike poiss, et koos saame kõigega hakkama! Heli Künnapas on varem avaldanud noorteromaani „Lõpupidu” ja täiskasvanutele „Homme on ka päev”.
OLLA PARIM!
OLLA PARIM!
Nii lihtne see ongi – kõiges, mida teed, olla parim! Kui sa ei suuda olla parim, siis järelikult ei panusta sa sellesse tegevusse piisavalt palju aega ja energiat. Kui sa ei taha seda teha parimalt, siis tuleb lõpetada, sest poolikult pole ennast mõtet kuhugi raisata.
USKUDA ENDASSE!
Keegi teine ei saa sinu eest midagi Г¤ra teha! Keegi ei kingi sulle midagi, kui sa ise ei kГјsi ja ei pinguta, et seda saada. Ainult sina ise saad luua enda Гјmber sellise maailma, kus tahad elada. Ainult sina ise!
JГ„RGI OMA PГ•HIMГ•TTEID JA EESMГ„RKE!
Täpselt nii ma olengi elanud! Ma võin rahulikult öelda, et pole ennast alt vedanud. Ma tean, mida tahan ja ma olen valmis pingutama, et seda saada. Ma olen parim enamuses asjades, mida teen. Ja nendes, milles pole, teen kõik, et seda muuta. Ja kui ma siis sellegipoolest parimaks ei saa, siis järelikult on tegemist vale valikuga ja see tuleb enda elust kõrvaldada.
MA OLEN ENDAGA RAHUL!
See ei ole aastate jooksul eneses pettumise peitmiseks tekkinud rahulolu. Ma olen tõesti endaga rahul, sest olen saanud kõik, mida tahan. Keegi pole mulle midagi kinkinud, olen kõik oma enda tööga välja teeninud.
1
„Miia, kas sul on õhtuks mingeid plaane?” küsis Birgit mu kõrval mööda koolimaja esimese korruse koridori pigem kergejalgselt hüpeldes kui kõndides. Mu vastust ära ootamata jätkas ta:
„No meil tuleb täna kindlasti pikemalt proovi teha, sest sel aastal me lihtsalt peame võitma! Ma ei taha rohkem neile beekatele alla jääda. Nad võitsid viimase karaokevõistluse… ja lauluvõistluse… ja kossus… Mkmm, aitab küll! Seekord on meie kord. Tantsuvõistlus on täpselt meie tükk kooki,” muigas ta ise oma inglise keelest otse tõlgitud kohmaka väljendi üle.
Noogutasin eemalolevalt. Birgit oli oma unistamisega nii ametis, et ta isegi ei pannud tähele, et mu mõtted olid mujal.
Miks ta olekski pidanud? Tavaliselt olen tantsimise suhtes sama kirglik kui tema praegu. Kui poleks olnud tänast hommikut, siis ma lendleks koos Birgitiga mööda koolimaja koridori ja mõtleks, milliseid uusi ja keerulisi kombinatsioone meie tantsukavasse sisse panna, et seekordne võistlus kindlasti kinni panna… milline lugu valida… milliseid riideid kanda, et laval parim välja näha…
Me esineme tantsutrupiga väga tihti, kuid kogu meie punt on jätkuvalt vaimustuses sellest, mida me teeme. Me oleme aastaid trenni teinud. Me oleme väga head ja teame seda ise ka. See ehk ongi põhjus, miks mina, Birgit, Eneli ja Kelly oleme siiani koos püsinud ja keegi meist pole väsinud, tüdinud ega alla andnud. Tants on meie elu… minu elu… kui poleks olnud tänast hommikut…