Naatan Haamer
Naatan Haamer
Margit Arndt-Kalju
Meie Vaimulikud #4
Naatan Haamer on hingehoidja ja vaimulik, kellele ta tädi, ooperiprimadonna Maarja Haamer pani juba õige ammu ühe draamateose eeskujul hüüdnimeks Naatan Naerukajakas. Tõsiseid teemasid on sellest hoolimata jätkunud läbi kogu elu ja aeg-ajalt on turjale tulnud võtta lausa küla-, kooli- ja Estonia parvlaeva täis muret, mis ootab asjatundlikku leevendust. Legendaarsest vaimulike suguvõsast pärit Naatan Haamer näitab oma lugu jutustades seda, kuidas jõuda tasakaaluni. Või kui see tasakaal ei saabugi siinses elus, siis pärast seda kindlasti. „Mind on elus hästi palju aidanud see, et usun õnneliku lõpuga muinas- juttu, ükskõik kas see lõpu kirjeldus vastab minu kriteeriumidele või mitte. Usun, et Jumalal on muinasjutu kriteeriumid kuskil olemas ja küllap ma ükskord ka jõuan nendeni ja saan neist aru.“
Autorid: Naatan Haamer ja Margit Arndt-Kalju
Sarja toimetaja: Margit Arndt-Kalju
Sarja kaastoimetaja: Avo Гњprus
Sarja kujundaja: Mari-Liis Bassovskaja
Kaanekujundus ja kГјljendamine: Aili Mittal-JГµgiste
Esikaane foto: Meeli KГјttim
Fotod: lk 84 ja 143 Daisy Lappard; lk 87 Andreas Kralla; lk 139 Marko Vilberg; lk 94, 101, 102, 105, 109 ja 117 (alumine) Meeli KГјttim; lk 159, 164, 165, 168, 169, 182, 183, 191, 193, 194 ja 197 Naatan Haamer.
Ülejäänud fotod on pärit perekond Haameri erakogust.
ISBN 978-9949-7303-0-8
ISBN 978-9949-7303-1-5 (epub)
В© Kirjastus Gallus, 2018
www.kirjastusgallus.ee
Raamatusarja toetab Eesti Kirikute NГµukogu.
EessГµna
Olen oma tööd tehes alati mõelnud, et iga inimese elus on midagi, mis väärib tähelepanu. Olen õppinud tundma aukartust inimeste elukogemuse ees. See on pannud mind järjest enam huvi tundma elu ja selle lugude vastu. Järjest enam olen hakanud aru saama, kui väärtuslik on, kui elu jagatakse, sest see annab teistele võimalusi neist kogemustest ja mõtetest teha oma järeldusi.
Ehk on minugi loos midagi niisugust, mis annab kellelegi impulsse, mõtlemisainet ja võimalusi värskete järelduste tegemiseks. Soovin, et minu lugude ridadel liikudes avastate ka enda lugude sõnumeid, et õppida maailma rohkem läbi nägema.
Väiksena vaatasin veiklevat järve
Kui mingit lugu alustada, siis peaks algusest hakkama. Algus saab minu jaoks olla põhiliselt see, mida mäletan. See, mida mäletan, on minu elu algusest kaugemal. Seda mäletan tänu oma eelkäijatele ehk oma vanematele, vanavanematele, kes on mulle vahendanud elu enne mind, rääkinud lugusid oma lapsepõlvest ja noorusest ning ka sellest, mida nemad teavad oma vanemate ja vanavanemate noorusest ja lapsepõlvest.
Algus on lugudes
Lood on saatnud mind nii kaua, kui mäletan. Eriti aktiivsed lugude jutustajad olid mu vanaisad: isaisa Harri, keda meie ja paljud teised kutsusid Taadiks, ja minu vanaisa Martin ema poolt. Mõlemad vanaisad olid suurepärased jutustajad. Neil on küll olnud natuke erinevad moed, kuidas lugusid vahendada, aga üks on nende juures ühine nimetaja küll, et nad on osanud lugusid jutustada väga põnevalt, nii et need kisuvad kaasa, tekitavad huvi selle teemaga seotud taustade vastu ning soovi ka juurde küsida. Tean paljusid lugusid, mida on meie, lapselaste mangumise peale ikka väga palju kordi räägitud: „Räägi veel seda lugu!“
1966.В aasta suvel oli veel vann parim veekogu.
Sellepärast tean palju asju, mida muidu ei oleks näha saanud või millest muidu ei saaks midagi teada. Ka vanaemad rääkisid üht-teist – nemad jutustasid kuidagi lihtsalt oma elust –, kuid just vanaisade jutustamisviis on väga meeldejääv olnud, neil olid seikluslood. Vanavanematelt on palju teavet tulnud ja olen selle üle väga õnnelik, see on olnud väga rikastav osa minu elust. Need lood on õpetanud ka hiljem paljudest asjadest elus aru saama: valikuid tegema ja vahetevahel väga keerulistes kohtades lahendusi leidma: detailid vanaisade lugudes sellest, kuidas nad mingeid olukordi olid lahendanud, on ka mind abistanud. Vahel on need lood andnud ka jõudu – kui endal on mingi sarnan