Гњlempreester Aleksander Aivar Sarapik
Aleksander Aivar Sarapik
Margit Arndt-Kalju
Meie Vaimulikud #3
Kui midagi saab huvitavamaks minna, siis see läheb. Kui elu saab positiivsemaks muutuda, siis nii ka juhtub. Aga kuidas seejuures keerulisi olukordi lahendada ja samas ka sisekonflikti sattumist vältida, sellele oskab vastata
Aivar Sarapik ehk isa Aleksander: ilmalikus arvestuses kaitseväe kolonelleitnant, vaimulikus elus õigeusu ülempreester.
”Kui me armastame oma vaenlast, siis me peame tegema välises väga ränki otsuseid. Ja kui me peame kedagi kaitsma ja meile on antud võime kaitsta, siis me peaksime seda tegema armastusest. Looma ei ole mõtet piinata, sest looma riigis toit on toit. Inimene läheb kurjusesse ja hävitab oma liigikaaslast. Kuigi seesama inimene võib ennast teise inimese vastu kaitstes teha ka hävitustööd armastusest – eks see ongi täpne lask. Sest vaenlast ei ole mõtet piinata. Aga annaks Jumal, et selliseid olukordi ei tekiks, kus me peaksime kelleltki elu võtma, peaksime kedagi tõesti sellisel viisil materiaalses maailmas hävitama.“
“Meie vaimulike“ sari püüab kummutada Eestis levinud stereotüüpi vaimulikust kui ääretult konservatiivsest, jäigast, kuivast ja maailmakaugest tüübist ning tõestada, et Eesti vaimulikkond on vägagi tegus, mõtlev ja inimlikult huvitav. Nii mõnelegi usukaugele inimesele võib lugedes ja sellesse maailma süvenedes üllatuslikult avaneda, et kirikuõpetajatel tõepoolest ongi midagi ka tänapäeva maailmale anda ja kirik ise on lõputu tarkuse kvintessents.
Autorid: Aivar Sarapik ja Margit Arndt-Kalju
Sarja toimetaja: Margit Arndt-Kalju
Sarja kaastoimetaja: Avo Гњprus
Sarja ja kaane kujundaja: Mari-Liis Bassovskaja
KГјljendaja: Aili Mittal-JГµgiste
Esikaane foto: Meeli KГјttim
Fotod: perekond Sarapiku erakogu ja Meeli KГјttim (lk 38, 66, 70, 86, 93, 97, 98, 103, 106, 110, 121, 123, 165, 178, 179, 192)
ISBN 978-9949-7206-5-1
ISBN 978-9949-7284-5-9 (epub)
В© Kirjastus Gallus, 2018
www.kirjastusgallus.ee
EessГµna
Kristlased olid algselt teelolijad. Kui rääkida kulgemisest, siis sa oledki teel, sa ei pea olema tee kõrval. Sa käid ainult positiivsuses, niipalju kui seda on, sa oled samastunud sellega. Kui seda võtta õpetusena, siis on selles kogemuses, mis tuleb läbi elu või läbi selle loo, mis on meie elu, olemas kõik tähed, on olemas kogu grammatika, et selle abil sõnu kokku panna ja lauseid kirjutada – sisemises kontekstis. Välises maailmas on selle jaoks olemas väline keel, aga sisemise edasiandmiseks peab olema piisav kogemuste pagas, et need kogemused tõesti hoiaksid energia ja elu käimas ning hoiaksid ka selle energia taga oleva valguse käimas. Palvest palvesse, Jumala aust Jumala ausse – igapäevast elu elades.
Kui jõuad nende lihtsate tõdedeni või kui elu meid nendeni viib, et hommikul ärgates me tuleme siia ja õhtul magama minnes me läheme siit ära, ja kui see muutub palveks, siis mis saab olla paremat!
Kujunemine
Esimene samm
Kui tahad teele asuda, siis pead alustama esimesest sammust. Kui tahad saada sportlikuks, siis tuleb tõusta teleka eest üles ja alustada sellest, et on tahe. Tahte puhul on hästi oluline see, et seda tahet kujundatakse. Seda kujundavad esmalt inimese lähikondlased, pere. Kui rääkida teenimisest ja sellest, kuidas inimesed teenivad, siis see hakkab peale sellest, et lapsed, kes perre sünnivad, on hoitud. Kui lapsed saavad suuremaks, siis nad hoiavad omakorda oma lapsi – nii see ahel käib.
Minu enda lapsepõlve tagasi vaadates on need sümbolid või kujustatud seisundid kindlasti seotud mu vanaema ja vanaisaga. Esimesed mälestused on mul maal olevast talukohast, kus on elanud meie perekonna seitse põlve, keda mina olen suutnud arhiividest üles leida ja Geni kaudu uurida ja puurida. See koht asub Tallinnast Tartu suunal Vaida kandis. Vana nimetuse järgi on see Aruvalla, uue järgi on tegemist Vaidasoo külaga, Kadaka taluga. Omal ajal kirjutati see Kaddaka, kahe d-tähega. Ja perekonnanimi oli Sarrapik kahe r-iga. Minu vanaisa nimekujus võet