Enne kui on hilja
Ketlin Priilinn
Kahe väikese lapse ema kaob ootamatult ja peagi leitakse ta jõhkralt mõrvatuna. Juhtumiga hakkab tegelema alles äsja ametisse asunud noor uurija Rebecca Lindeberg, kes ei suuda esiotsa leida ainsatki põhjust, miks pidanuks keegi sellele pereemale halba soovima. Tasapisi hakkavad aga ilmnema veidrad ja kõhedust tekitavad asjaolud ning Rebecca taluvuspiirid pannakse tõsiselt proovile… Järsku oli sealt kottidest paistnud verine käsi ja sassis juuksed ja tumesinine jope jälle tal silme ees, nagu oli tal silme ees ka see väike poiss, kes koos isaga alles paar tundi tagasi siin jaoskonnas oli viibinud, ja siinsamas laua peal lebas pilt, millel võis näha vormikat pruunide juustega naist rõõmsalt kaamerasse naeratamas. Rebecca haaras lauast kinni ja puhkes nutma, valjusti ja lapselikult nuuksudes, tundes samal ajal õõvastust, et tal ikkagi ei õnnestunud olla see robot, see professionaalne robot, kes suudab kõik enda isiklikud emotsioonid välja lülitada ja jääda vaid uurija rolli.
Ketlin Priilinn
Enne kui on hilja
Eellugu
Margareth Kivilaan oli eluaeg pidanud end hea intuitsiooniga inimeseks. Nii mõnedki tema unenäod olid täide läinud ning naine uskus siiralt, et tunneb alati varakult ette, kui midagi olulist on juhtumas, olgu see siis hea või halb asi.
Ta eksis. Sel mГµnusalt rahulikul pГјhapГ¤eva hommikupoolikul, kui talle Гјle hulga aja jГ¤lle veidi vabadust ja lõõgastust osaks pidi saama, ei viidanud miski sellele Гµudusele, millega tal kohe-kohe silmitsi tuli seista. Margareth uskus siiralt, et tulemas on tore pГ¤ev. Ta oli seda juba ammugi oodanud, imestades ise sealjuures, kui lihtsat asja vГµib inimene igatseda ja sellest nii suurt rõõmu tunda. Ilmselt oli see midagi niisugust, mida saidki mГµista vaid need, kes olid ise vГ¤ikeste lastega juba pikemalt kodused olnud. Margareth mГ¤letas ise ka, et tööl kГ¤ies oli rahulikult poodide kГјlastamine ja sГµbrannaga kohvitamine tГ¤iesti tavalised ja igapГ¤evased asjad, millele ta mingisugust tГ¤htsust ei omistanud. NГјГјd aga olid need Гјksnes iseenda vГµi mГµne hea sГµbranna seltsis veedetud tunnikesed lausa kulda väärt hetked, mil igapГ¤evane rutiin, lastega seotud mГµtted ja mured veidikeseks peast heita. Ta oli Taneliga sГµlminud kokkuleppe, et mees vaatab vГ¤hemalt korra kuus Гјhel laupГ¤eval vГµi pГјhapГ¤eval ise laste jГ¤rele ning tema saab rahus ennast tuulutama minna. Г•nneks oli mees meeleldi nГµus seda tegema, ehkki muul ajal ei saanud just Г¶elda, et ta kangesti nendega tegeleda oleks viitsinud. „Mina kГ¤in ju ikkagi tööl ja olen koju jГµudes surmvГ¤sinud,” tavatses ta Г¶elda, ajades naise sellega alati endast vГ¤lja. Just nagu oleks tema kodus puhkust nautinud! Vahel mГµtles Margareth kibedusega, et mehed ei saa vist ealeski aru, kui suur töö on pГ¤evast pГ¤eva lapsega tegelemine. Ta ei saanud kГјll Г¶elda, et ta ei oleks nautinud seda viit aastat, mis ta kahe lapsega kokku kodus oli veetnud – vastupidi, naine meenutas sageli heldimusega Mia ja Rasmuse beebiiga ja tal oli hea meel, et ta ei otsustanud neid kumbagi liiga varakult sГµime panna. VГ¤ikesed lapsed vajavad ju oma ema lГ¤hedust, selles oli naine alati veendunud olnud. Ta uskus sellesse ka nГјГјd, ent ei saanud salata, et ta tundis kergendust, mГµeldes sГјgisele, mil ka Г¤sja kolmeseks saanud Rasmus lasteaiateed pidi alustama. Just rutiin oli see, mis kГµige rГ¤ngemalt mГµjus. PГ¤evast pГ¤eva samad tegevused: Г¤rkamine, pudrukeetmine, ikka Гјhtede ja samade multikate ning raamatute vaatamine, voolimine-kleepimine-joonistamine – need kГµik olid ju iseenesest toredad ja eriti kihvt oli vaadata, kuidas lapsed Гјha arenesid ning jГ¤rjest rohkem asjadest aru said, kuid samas vГ¤sitas ja nГјristas sellises pidevas rutiinis elamine ikka korralikult. Eriti veel arvestades, et Rasmus oli oma kaks aastat vanemast Гµest kordades rahutum, tormakam ja igas mГµttes keerulisem laps, kellega iga pГ¤ev vist kГјll kГјmneid kordi tuli maid jagada ja Гјritada kompromissidele jГµuda. Ega Miagi lihtsate laste hulka kuulunud, tГјdruk magas Г