Must klaasmaja

Avo Kull

Kirjanduskonkursi Bestseller 2015 teise koha töö ilukirjanduse kategoorias. Pärast magistrikraadi kaitsmist Chicago ülikoolis on Mark Sepper tagasi Tallinnas ja asub tööle varahaldusfirmas, kus tema tegevuse sisuks on raha pööritamine rahvusvahelisel kapitaliturul. Ootamatult seisab ta silmitsi suure raha lummaga, ahvatlevate võimalustega, aga ka riskide ja ohtudega. Mustade peegelklaasidega kaetud maja seinte vahel hakkab hargnema draama, mille keskmes on raha ja inimese igikestev ning keerukas suhe, kus kunagi ei tea, kumb pool lõpuks peale jääb. See on õpetlik ja samas hoiatav lugu inimese ahnusest ja kiusatusest, unistustest ja ootustest ning raha salakavalast mõjust. Autor tunneb hästi Eesti majanduselu varjatud keerdkäike ja nii leiab lugeja sellest romaanist nii mõnegi tuttava tüübi või juhtumi meie lähiajaloost.

Avo Kull

Must klaasmaja

1

„Maailm on hulluks läinud!“

Majandusteadlane Ivar Lagus ütles seda erilise rõhuga ja saatis võitlusvalmi pilgu üle paarikümne kuulaja, kes teda tähelepanelikult jälgisid ja hoolega märkmeid tegid.

„Te vaadake nüüd siia.“

Lagus astus pabertahvli ette, pööras hoogsa liigutusega uue lehe, võttis laualt musta markeri ja joonistas ümberpööratud püramiidi, mille tipp osutas põranda ja põhi lae poole.

„See siin on rahamaailma lihtsustatud skeem,“ ütles ta uuesti publiku poole pöördudes. „Ja nüüd ma näitan teile, kuidas seda magusat kooki jagatakse.“

Professor tegi pintsakuhõlmade lehvides kiire poolpöörde ja läbistas püramiidi kahe horisontaalse joonega.

„Nägite! Nüüd me jaotasime selle koogi kolmeks ebavõrdseks tükiks, ja igaühel neist on täpne tähendus. See kõige alumine ja kõige pisem tähistab reaalset, käegakatsutavat vara: autosid, laevu, lennukeid, vabrikuid, maid, maju, metsa. Pidage sealjuures silmas, et nende omanikud on elusad inimesed postiaadressi ja telefoninumbriga ja nii on see juba ammustest aegadest alates olnud. Saate aru, mida ma mõtlen?“

Keskpanga saali kogunenud kuulajad noogutasid nõustuvalt. Mitmed neist olid Laguse hullu maailma teooriat juba kuulnud, kuid andeka oraatori esinemist oli sellegipoolest huvitav jälgida. Rahandusringkondades tunti ja hinnati seda meest ning kutsuti ikka koolitustele, kus tema detailideni lihvitud efektsetel ettekannetel oli alati menu.

„Aga sellel kõige pisemal kolmnurksel koogitükil on üks oluline häda ja see on üks suur häda, ütlen ma teile,“ jätkas oraator aina enam hoogu minnes. „See suur häda seisneb selles, et pangad ei teeni selle vara pealt praktiliselt mitte midagi ja peavad sõrm suus pealt vahtima, kuidas omanikud raha kahe käega taskusse topivad. Kas see ei tee tigedaks?“

Lagus muigas, hingas sügavalt sisse ja paiskas siis kuulajate ette kõige efektsema osa oma sõnavõtust: „Otse loomulikult ei saanud pangad seesuguse sigadusega leppida ning leiutasid aktsiad, osakud ja võlakirjad, mis tähendab seda, et käegakatsutavale varale tekkis paberist ekvivalent, mis iseenesest polnud küll vara, kuid tal oli väärtus ja see muutis ta kaubeldavaks.“

Kõneleja võttis põuetaskust hoolikalt kokkuvolditud räti ja tupsutas läikima kippuvat nägu. Seejärel tõstis ta käe ja kuulutas järgmise tõe: „No nüüd alles õige triangel lahti läks, sest kohe tekkisid börs ja aktsiaturg, maaklerid ja diilerid, investorid ja analüütikud. Aga vähe sellest! Lisaks pankadele kiirustasid sellest pirukast matti võtma kindlustajad, investeerimisettevõtted, fondid ja varahaldusfirmad. Ilmlõpmata hulk ahneid ja aktiivseid inimesi läks liikvele ja lülitus protsessi ning nende tubli töö tulemusena vormus järgmine koogitükk, mida näete siin püramiidi keskosas. Selle tüki omapära seisneb naljakas tõsiasjas, et ta on palju mahukam kui alumine, reaalsest varast koos seisev koogitükk. Ja selle nimetus on väärtpaberiturg, mis on küll alumisest lõigust funktsionaalses sõltuvuses, kuid palju kordi suurem kui reaalsed väärtused, millel ta peaks põhinema.“

Lektor tegi pisik