Gilgamešist „Puhastuseni”. Gümnaasiumi kirjanduskonspektid

Alli Lunter

Konspektide kogumik on koostatud uue õppekava nõudeid järgides ja sisaldab gümnaasiumis käsitletavate proosa- ja draamateoste ülevaateid. Samaväärselt teose probleemide vaatlusega on tähelepanu pööratud ka ˛anrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt. Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas töös ja eeldab kirjandusteose läbilugemist, sest konspektide autori tõlgendus teoseist on vaid üks võimalus paljudest.

Alli Lunter

Gilgamesist '' Puhastuseni ''

SAATEKS

Konspektide kogumik on koostatud uue õppekava nõudeid järgides ja sisaldab gümnaasiumis käsitletavate proosa- ja draamateoste ülevaateid. Teose sisuprobleemide kõrval on tähelepanu pööratud ka žanrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt. Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas töös ja eeldab kirjandusteose läbilugemist, sest konspektide autori tõlgendus teoseist on vaid üks võimalus paljudest.

GILGAMEЕ 

Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõe vahelisel alal elasid 4000 aastat eKr sumerid, teadaolevatel andmetel esimene rahvas, kes võttis kasutusele kirja – kiilkirja savitahvlitel. Sumeri aladele tekkis hiljem vallutuste käigus Akadi riik. Eepos „Gilgameš” ongi sumeri ja akadi pärimuse segu. Gilgameš oli aastal 2650 eKr Uruki tempellinna kuningas.

Vanimad akadikeelsed eepose kirjapanekud pärinevad 19.–17. sajandist eKr. Eepose tegevus käib umbes IV ja III aastatuhande piiril eKr. Sumeritel olid oma jumalad: taevajumal Anu, õhu- ja maajumal Ellil, vete- ja tarkusejumal Ea, armastusjumalanna Ištar (Anu tütar), jumalanna Aruru, kes oli savist voolides loonud inimese jt.

Eepos on filosoofiline mõtisklus inimese kohast maailmas, jutustab inimeseks saamisest (Enkidu lugu) ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest (Gilgameš otsib surematust).

Gilgameš on sureliku mehe ja jumalanna Ninsuni poeg, kes on ehitanud Uruki linnale võimsa müüri. Ta on vägev ja despootlik, nõudes alamatelt rasket tööd ning jahtides nende naisi ja tütreid: „Isale Gilgameš poega ei jäta! / Päeval ja öösi äge ta ihu. / Emale Gilgameš neitsit ei jäta, / sangar sigitab mehe mõrsja!”

Rahvas palub jumalatelt kaitset, Aruru otsustabki voolida savist metsmehe Enkidu, kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Enkidust peab saama Gilgamešile vääriline tugev vastane. Gilgameš aga teab meeste nõrkust ja saadab rõõmupiiga Šamhati Enkidut oma naiseliku võluga võrgutama ja inimeste maailma tooma. Gilgameš ja Enkidu proovivad jõudu, võitlevad, võidab Gilgameš, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sõbrad: „See on mu sõber, kes mägedest ilmus, / kõikidest üle käib tema jõud, / Anu sõduri kombel kange ta ramm.”

Koos Enkiduga võideldakse Humbaba vastu, et ajada maailmast minema kurjus. Humbaba kandis enda ümber inimeste hirmusid ja teda oli raske võita. Nõu küsitakse jumalanna Ninsunilt, mehi julgustab taevane Šamaš, taevajumal Anu poeg ja Ištari vend, päikese- ja õigusemõistmise jumal.

„Gilgameš tabas kuklasse teda, / sõber Enkidu lõi talle rindu.” Maharaiutud seeder, mis oligi Humbaba, viiakse Eufrati kaldale.

Ištar, taevajumal Anu tütar, pakub Gilgamešile abielu: „Ole sina minu mees, mina olen sinu naine!”

Gilgameš ütleb ära: „Keda sa kaasadest lembinud lõpuni? / Vaatame üle, kellega kiimlesid!”

Kättemaksuks laseb Ištar oma isal luua taevahärja, kellega Gilgameš peab võitlema, Gilgameš muidugi võidab nagu ikka. Tal on abiks sõber Enkidu. Ištari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. Ištar neab Gilgameši saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma mõistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast. See vapustab Gilgameši, ta nutab kaua Enkidu põrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada: „Kas tõesti pean hingeg