Jalutuskäik imedemaale
Barbara Cartland
Eaglefieldi hertsog on tüdinenud. Tüdinenud kuninga Hiina paviljonist, kõrgema seltskonna glamuursetest inimestest, kaunitest naistest, kes ennast ta käte vahele heidavad. Ta on nii eriline, kena ja rikas, et miski tema elus ei ole väljakutse. Sõber Harry Hampton ütleb talle, et hertsog näeb maailma läbi klaasi ja teeb talle ettepaneku kõndida kaheksakümmend kilomeetrit Brightonist Eagle Halli – riietatuna tavaliseks meheks. See on kihlvedu, mis muudab hertsogi elu, sest teel kohtab ta Alysiat, kaunist tütarlast, kes tahab end uputada…
Autori märkus
Olümpiamängude loojaks oli Herakles, kes korjas Doonau lättelt metsiku oliivipuu oksa, mille lehed kroonisid võitjat.
Inimkonna esimeseks transpordivahendiks olid jalad ning esimesed võidujooksud toimusid Ateenas peetud olümpiamängudel.
1896. aastal joosti maratoni, meenutamaks legendaarset kreeka sГµdurit Philippedest, kes jooksis 490. aastal eKr Marathonist Ateenasse, distantsi, mille pikkus oli Гјle neljakГјmne nelja kilomeetri.
Ta tegi seda, et hoiatada oma kaasmaalasi Marathonis tugeva jalaväe, ratsaväe ja vibumeestega maabunud pärslaste eest.
Selles lahingus olid tänu kreeka sõdurile kreeklased võidukad.
Maratonidest said moodsad tänavavõidujooksud ja tuhanded inimesed osalevad neis heategevuslikul eesmärgil.
Maratonid on Inglismaal väga populaarsed ja kui ma hiljuti Indias käisin, osales ka peaminister Rajiv Gandhi maratonil Delhis.
Esimene peatГјkk
1827
Eaglefieldi hertsog jalutas klaasukse kaudu banketisaalist aeda. Ta kГµndis pisut kaugemale, eemaldudes muusikast.
Siis istus ta maha ja vaatas mere poole. Kõrgel taevas hakkasid paistma tähed ning kuu oli tõusmas. Hõbedases valguses näis kõik väga romantiline. Ometi ei vaadanud hertsog ilu enda ümber.
Puust pingil istudes mõtles ta sellest, et oli peolt pääsenud.
Nad ajasid kuningal pea nii segi, et viimane pidas Brightoni Hiina paviljonis ühe peo teise järel.
Enamikule inimestest jättis juba ainuüksi hoone fantastilise mulje, vaatamata selle kohatusele. Hoone sisustus, kuigi väärtuslik, oli Inglismaale kindlasti sobimatu.
Hulk asju oli pärit Carltonite majast.
Sellest ajast, kui kuningas oli asevalitsejana neile asjadele terve varanduse kulutanud, oli nende Гјle arutletud, neid kritiseeritud ja nende Гјle naerdud.
Nüüd oli kuningas oma tähelepanu pööranud majale Brightonis, kulutanud sellele üle saja tuhande naela ning polnud veel kaugeltki lõpetanud.
Viimaseks lisandiks oli banketisaal, milles täna külalisi võõrustati.
Hertsog mГµtles, et vaid prints suudab kujutleda midagi nii fantastilist nagu hiiglaslikud vesiroosikujulised kroonlГјhtrid.
Paviljoni väline pool pidi meenutama Moskva Kremlit.
Banketisaali lopsakate palmide vahelt piilus välja hõbedane draakon.
Kõik see kokku meenutas hertsogi meelest sellise inimese unenägu, kelle „peas pole kõik päris korras”.
Ta oli järsku tundnud kuumust, mis alati kuninga ruumides valitses. Peale selle ei suutnud ta taluda naiste lobisemist ja itsitamist ning orkestri lakkamatut pealetükkivust.
Seega ta pГµgenes ja lootis, et keegi teda ei otsi.
Ta hingas sГјgavalt sisse soolast Гµhku, mis mere poolt temani kandus.
Kuigi ta tahtis omaette olla, pidi ta pettuma. Tema selja tagant kostsid sammud.
Ta kangestus, Г¤rritudes sekkumisest.
Hääl ütles: „Arvasingi, et nägin sind välja hiilivat, Theo. Mida sa siin teed?”
Hertsog hingas kergendatult. Sekkujaks oli kõigest Harry Hampton, tema vana sõber, kellesse ta väga kiindunud oli.
Harry ja hertsog olid koos üles kasvanud. Nad olid lastena koos mänginud. Nad olid samal aastal Etonisse läinud. Pärast Oxfrodist lahkumist olid nad käinud samas kolledžis ja liitunud Kuningliku brigaadiga.
Siiski oli hertsog tiitli pärimisel sõjaväelase karjäärist loobunud. Kuna ta oli Harryst puudust tundnud, oli ta peale käinud, et ka Harry tagasi astuks.
Harry istus pingile hertsogi kГµrval.
Kui keegi oleks neid kГµrvalt vaadanud, oleks ta avastanud, et need kaks noormeest on kГµi