Armastuse sissetung
Barbara Cartland
Novella Wentworth on üksindusega harjunud, sest tema isa on sõjas ja ema haigevoodisse aheldatud. Seepärast on tema üllatus suur, kui oma elu eest põgenev noor härrasmees palub nende perekonnamajas varjupaika. Mehe iidsesse salakäiku peitnud, seisab Novella vastakuti lord Grimstone`iga, kes ajab innukalt põgenikku taga. Tema maja läbiotsimise nõudmist trotsides saadab tüdruk ta kiiresti minema. Kui Novella nõustub oma patsiendi tungival palvel ülisalajase teate sõjaministeeriumisse viima, hakkavad Grimstone`i nuhid teda jälitama. Kuid alles siis, kui Novella jõuab Londonisse ning võtab vikont Palmerstoni ja peaministri aitamiseks enda peale veelgi ohtlikuma missiooni, saab ta teada tõe salapärase nägusa võõra kohta…
Autori märkus
Nagu selles romaanis jutustatud, lГµi NapolГ©on Bonaparte Гјha Г¤geneva sГµja lГµpul mesti inglise salakaubavedajatega.
Kunagi asutas ta neile Gravelines’i rannikule isegi laagri.
Arvati, et salakaubavedajad vedasid üle Inglise väina ka sõjasaladusi ja Prantsuse spioone ning polnud kahtlustki, et piisava rahasumma eest viisid nad koju põgenenud Prantsuse sõjavange.
Kui Jack Rattenbury, kurikuulus Edela-Inglismaa salakaubavedaja, kinni võeti, selgus, et ta oli saja naela eest nõustunud neli Prantsuse ohvitseri üle väina toimetama.
Salakaubavedajate toodud kaupade eest maksti Napoleonile alati kullas, mis võimaldas tal nendest vähestest Euroopa riikidest, kes veel sõjas ei olnud, relvi juurde osta.
Kui Napoléon Bonaparte viimaks St. Helena saarele pagendati, tulid tema sõbrad kuulsa Inglise salakaubavedaja Thomas Johnsoni juurde ja pakkusid talle keisri päästmise organiseerimise eest neljakümne tuhande naela väärtuses pistist.
Esimene peatГјkk
1813
Novella laskis hobusel talli sörkida ja ronis siis tolle seljast maha.
Läheduses polnud kedagi ning tüdruk arvas, et tallimees töötab aias.
Kuna sõja tõttu nappis töötajaid, tuli igaühel, kes koju jäi, teha mitut tööd.
Novella viis hobuse latrisse ja vГµttis sadula lahti.
Asetanud selle vahekäiku lati peale, läks ta päitsete järele.
Seejärel kontrollis ta, et sõimes oleks toitu ja ämbris värsket vett.
„Tubli poiss!” ütles Novella. “Kui aega on, läheme õhtupoole uuesti välja.”
Hobust patsutades oli kindel, et Heron sai tema jutust aru.
Hobune surus oma nina vastu perenaist, enne kui too lahkus.
Majja tagasi jalutades mõtles Novella, et päev on väga kaunis, ja tal oli kahju, et toas nii palju teha on.
Tema ema oli haige.
Ehkki ammest oli ta vanusest hoolimata tohutult palju abi, ootas ikkagi tegemist tosinkond asja.
Leedi Wentmore polnud suuteline oma magamistoast lahkuma.
Kui tüdruk tallihoovist maja poole suundudes oma kodu nägi, tabas teda õrn tundepuhang.
Ta mГµtles, et ei ole olemas midagi ilusamat.
Aja jooksul roosaks kulunud tellised, viilkatused ja veidrad korstnad, mis olid omased Elizabethi ajastule.
Maja oli Wentmore’ide suguvõsa valduses olnud põlvkondi.
Novella oli veendunud, et tema isa, kes võitles tol hetkel koos Wellingtoniga Pürenee poolsaarel, tundis sellest kindlasti iga päev puudust.
„Kui vaid see jube sõda läbi oleks,” ütles Novella endamisi, „siis saaksime kõik õnnelikult koos olla nagu vanasti.”
MГµte, et isa vГµib surma saada, ajas talle hirmujudinad peale.
Külas oli väga palju hukkasaanuid.
Ta teadis, et ema haigus oli osaliselt tingitud hirmust, et äkki ta ei näe oma meest enam kunagi.
Novella jГµudis keskaegse kamina ja paneelseintega iidse vestibГјГјli keskele.
Järsku kuulis ta selja tagant mingit heli.
Ta pöördus üllatunult ringi.
Siis oli ta veendunud, et kuulis jooksvate sammude mГјdinat. Keegi tГµttas kiiresti Гјle kruusaga kaetud hoovi.
Enne veel, kui tГјdruk jГµudis mГµelda, mis toimub, tormas Гјks mees trepist Гјles ja sisenes vestibГјГјli.
Novella vaatas talle kohkunult otsa.
See polnud keegi naabritest, vaid võõras.
Ta oli nägus, noor ja ilmselt härrasmees.
Ent hetkel nägi ta mõnevõrra räsitud välja.
Nähes tüdrukut se