Назад к книге «Kuninglik noomitus» [Барбара Картленд, Barbara Cartland]

Kuninglik noomitus

Barbara Cartland

Kui lord Victor võrgutab ühe kuninganna Victoria kõige auväärsema seltsidaami, saadetakse mees häbistatuna ballihooaja kõrgpunktis Windsori lossist ära. Kuna talle antakse käsk olla kuninganna esindaja kaheksateistkümneaastase printsess Sydella teekonnal Zararisesse Egeuse mere ääres ning tema laulatusel kuningas Stephaniga, jääb Victor ilma kõigist ballidest. Lord Victor võtab kindlaks nõuks sellest kohutavast ülesandest auga välja tulla. Nii et keegi ei tea midagi, kui ta räägib oma sõpradele oma „salajasest missioonist”. Aga kui lord Victor kohtub printsess Sydellaga, kõige kaunima naisega, keda ta iial näinud on, alustab ta hoopis ohtlikumat missiooni…

Barbara Cartland

Kuninglik noomitus

Autori märkus

Tsaar Aleksander III, kes tГµusis Venemaa troonile 1881. aastal kolmekГјmne kuue aastaselt, oli hiiglane.

Ta oli oma füüsilise jõu üle väga uhke.

Ta suutis kaardipaki puruks rebida, kangi põlvel puruks lüüa ning teati, et ta kägardab hõberubla paljaste kätega kokku.

Ta oli sakslane, aga tal oli vene talupoja mõistatuslik välimus. Nii talle meeldiski endast mõelda, seetõttu kasvatas ta endale habeme ning kandis lohvakaid pükse ja ruudulisi särke nagu talumatsid.

Ta oli maruvihane, tegelikult räägiti, et lausa „põles nördimusest”, kui arvas, et Venemaal on luhtunud missioon Balkanil domineerida ja väinade üle kontroll haarata. Kui see oleks juhtunud, oleks tal juurdepääs Vahemerele.

Kuid ta keeldus alla andmast ning jätkas põikpäiselt sama eesmärgi poole püüdlemist. Ta oli võtnud kindlaks nõuks Serbiasse ja Kreekasse kuulekad valitsused rajada.

Kuna Venemaa ei saanud endale veel ühte sõda lubada, hoidis keiser väed kodus. Aga kogu oma valitsemisaja jooksul pidas ta esimest „külma sõda” ajaloos.

Tema välisminister de Giers julgustas Vene revolutsionääre tegutsema agentidena, et nood Balkanil kehtestatud režiimide jaoks probleeme tekitaksid.

Vene spioonid rändasid ikoonimüüjateks maskeerunult läbi Serbia ning organiseerisid mässulisi rakukesi. Vene saatkonna ametnikud maksid rahvamassidele mässude lavastamise eest ning Bulgaaria Ida-Rumeelia osas avasid Vene armee ohvitserid gümnaasiume.

Need olid rahvale külgetõmbavad, aga ohvitserid koolitasid poisse ja tüdrukuid välja sissisõjaks.

Esimene peatГјkk

1888

Windsori lossi saabudes tundis lord Victor Brooke end koolipoisina, kellel on kästud direktori kabinetti minna.

Ta teadis väga hästi, et on ebasoosingus.

Temast veel tähtsamad, väärikamad ja vanemad mehed olid enne kuninganna Victoriaga silmitsi seismist värisenud.

Kõik oli juhtunud eelmisel nädalal, kui lord Victor käis lossis äärmiselt igaval õhtusöögil.

See oli korraldatud ühe väikese tähtsusetu Euroopa riigi suursaadiku auks.

Lord Victor oli kogu õhtusöögi aja haigutanud.

Tema ühel käel istus upsakas poliitik ning teisel suursaadiku üsna ilmetu abikaasa.

Ta teadis väga hästi, et teda oli kutsutud mitte ainult selle pärast, et kuninganna oli tema ristiema, vaid ka selle tõttu, et kuningannale meeldisid nägusad mehed.

Lord Victor oleks olnud väga rumal, mida ta ei olnud, kui ta poleks teadnud, et on äärmiselt hea välimusega.

Ta armatses harva naistega, kes meest lahti riietatuna nähes ei võrrelnud teda Kreeka jumalaga.

Droxbrooke’i hertsogi kolmanda pojana oli lord Victor teretulnud igas riigi tähtsas majapidamises.

Teda kutsuti kõikidele ballidele, vastuvõttudele ja pidulikele õhtusöökidele, mida noorema põlvkonna auks korraldati.

Oli tõsi, et ambitsioonikad emad ei pidanud teda suurepäraseks abielusaagiks.

Kuna tal oli kaks vanemat venda, ei olnud tema hertsogiks saamise vГµimalus eriti suur.

Samal ajal olid Droxbrooke’id ühed Inglismaa vanimatest ja väärikamatest perekondadest.

End nende sГµbraks pidamist vГµeti kui privileegi.

Kuid lord Victorit ei huvitanud debГјtandid ega tegelikult abiellumine Гјldse.

Ta nautis tohutult elu, olles jälitatud Walesi printsi ümbritsevatest kaunitest naistest, või nagu t