Sõjamärkmikud. Päevikud 7. juulist 1944 kuni 6
Karl Laane
Teise maailmasõja ajal Saksamaal sõjaväes ja hiljem sõjavangis viibinud Karl Laane 16 kaustikut või „sõjamärkmikku“ käsitlevad ajavahemikku juulist 1944 kuni 1947. aasta veebruarikuu esimese pooleni. Käesolevas raamatus on esimesed seitse neist, mis kirjeldavad aega juulist 1944 kuni juulini 1945. Märkmikud leiti 21. sajandi algusaastatel, kui Karl Laane poeg Lauri-Enn hakkas korrastama isast järelejäänud mahukat dokumendi- ja fotoarhiivi. See oli äärmiselt haruldane leid. Mitte ainult, et sõja lõpust oli päevikute leidmise ajal möödas üle 60 aasta. Üldjuhul on armeedes sõduritel ja ohvitseridel päevaraamatute pidamine keelatud, sest need võivad taganemise ajal või muudel asjaoludel sattuda vastase kätte ja anda neile hinnalist teavet. Karl Laane viibis Saksamaal erinevates väljaõppelaagrites, osales mitmetes sõjasündmustes, ta üksus saadeti Taani, kust ta sõja lõpupäevade kaoses Saksamaale tagasi tuli, ta langes sõjavangi ja elas erinevates vangilaagrites – sellistes olukordades on lugematu hulk võimalusi, et märkmed võivad kaotsi minna. Kuid koju need märkmikud omal ajal jõudsid ja nii annavad need haruldaselt huvitava pildi tolleaegsetest sündmustest. (Küllo Arjakase eessõnast).
Karl Laane
Sõjamärkmikud
Ilmub Eesti Kultuurkapitali toetusel
KARL LAANE – õpetaja, haridustegelane, uurija, valgustaja
3. novembril 1986 jõudis Tallinnas lõpule Karl Laane elutee. Veel kümmekond päeva varem esines ta Tartus kodu-uurimise päeval. Kõnelejal jagus teemakohaseid mõtteid ja uute kavade tutvustust. Paar kuud varem avaldas Võru rajooni leht Töörahva Elu kahes numbris Karl Laane artikli «Külalise pilgu, võrulase südamega». See jäi tema viimaseks taaskohtumiseks Võrumaaga. Kirjutises leidus ka kriitilisi toone: mitmed vaatamisväärsused on võsastunud, rohkem oleks vaja suunavaid viitasid. Veebruaris 2017 möödus 110 aastat Karl Laane sünnist.
Ta pärines Võrumaalt. Oli mees, kes läbi elu püüdles hariduse poole ja kes pidas oma kutsumuseks jagada õpetust edasi, oma õpilastele või kaaslastele. Ta tegutses tugeva sisemise kohusetunde mõjul ja oskas haarata teisi kaasa oma rahvavalgustuslikesse tegemistesse. Paraku sai ka Karl Laane saatuseks sattuda 1940. aastatel Eestit tabanud ajaloo suurtormide kätte, mis mõjutasid tema elu nii otseselt kui ka kaudselt.
21. sajandi algusaastatel hakkas tema poeg Lauri-Enn korrastama isast järelejäänud kodust mahukat dokumendi- ja fotoarhiivi. Alles siis selgus, et täielikult on säilinud Karl Laane sõjaaegsed ja sõjajärgsed päevaraamatud. Ühtekokku 16 kaustikut või suuremas formaadis märkmikku, mis käsitlevad ajavahemikku juulist 1944 kuni 1947. aasta veebruarikuu esimese pooleni. Käesoleva teosega tehakse avalikkusele kättesaadavaks esimesed seitse päevikut.
Sellised leiud on äärmiselt harvaesinevad. Mitte ainult, et sõja lõpust oli päevikute leidmise ajal möödas üle 60 aasta. Karl Laane oli olude sunnil sõjamees Saksa relvajõududes. Üldjuhul on armeedes sõduritel ja ohvitseridel päevaraamatute pidamine keelatud. Päevikud võivad taganemise ajal või muudel asjaoludel sattuda vastase kätte ja anda neile hinnalist teavet. Tuleb arvestada Karl Laane viibimist mobiliseerituna Saksamaal erinevates väljaõppelaagrites, tema osalemist mitmetes sõjasündmustes, üksuse saatmist Taani ja sõja lõpupäevade kaoses Saksamaale tagasitulekut, tema sõjavangi langemist ning erinevaid vangilaagreid – sellistes olukordades on lausa lugematu hulk võimalusi, et kõik senitehtud märkmed võivad kaotsi minna. Isegi mitmekuine tagasitee kodumaale sügisel 1947 kujunes keeruliseks ja pungil seljakott võib äratada iga varga tähelepanu.
Vaid vähesed Karl Laane lähimad tuttavad teadsid Eesti NSV ajal tema sõjaaegsetest päevikutest. Mõningaid köiteid andis ta 1970. aastatel ükshaaval lugeda Tallinna linnamuuseumi kodu-uurimise ringi liikmetele, samuti rääkis päeviku