Valitseda elu

Georg Hackenschmidt

Selle köitega on tehtud esimene katse vahetult tutvustada ka eestikeelsele lugejale Tartus sündinud, Eestist maailma läinud osalt eesti verd jõu- ja kirjamehe Georg Hackenschmidti (1877-1968) mõttemaailma. Pealkiri “Valitseda elu“ seob omavahel ühte kaks teost – „Attitudes and their Relation to Human Manifestations“ (1937) ja „Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit“ (1935) –, mis pärast kuulsa spordimehe maadluskarjääri lõppu ingliskeeli mõteldud ja kirja pandud. Standardselt metafüüsilisel taustal, kuid süsteemi-taotleva põhimõttelise isemõtleja algupärases sõnastuses – uute „entiteetide“ (á la Kosmose Rütmiline Energia) esoteeriliselt suurtähelised personifitseeringud! – saavad peaaegu et „vulgaarmaterialistlikult“ lahutatud keha ja hing (vaim), et seejärel võidukalt taotleda nende uut ühtsust. Kuid tõe teed on teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega …

Hackenschmidt Georg

Valitseda Elu

HOIAKUD JA ILMUTUSED

ГњLDINE ГњLEVAADE

Hoiaku mГµistest

Nagu paljul muulgi tänapäeva mõttesegaduses, pole terminil “hoiak”[1 - attitude] ühest määratlust. Seda kasutatakse puhtkehalises tähenduses, et märkida kehaliikmete poosi või asendit, aga ka teatavas abstraktses mõttes, puht-intellektuaalse vaatepunkti tähistamiseks. Mõlemad kasutusviisid on paikapidavad, kuid kumbki neist pole täielik. Selle selgitamiseks vaadelgem tegureid, mis määravad nii välise poosi kui ka selle, mida peetakse mõistuspäraseks seisukohaks.

Kui näiteks keegi istub toolil, siis võidakse tema kohta öelda, et ta “istub lohakalt”, “on pingul” või midagi taolist, mis sobib kirjeldama emotsiooni, mille tema hoiak sisendab. Kui poos võib sisendada, et inimene elab läbi teatud laadi või teatud suurusega tunnet, siis tähendab see veel midagi peale kehaliikmete asendi füüsilises mõttes. Liikmete asendit mõjutab istuja meeleolu või vaimne seisund. Seega kujundavad tema poosi nii kehaline kui ka vaimne tegur.

Keha- ja vaimuhoiakust

Kehalise teguri toime on täiesti ilmne. Igaüks saab istuda vaid nii, nagu lubavad tema kehalise vormi[2 - Bodily form (ʽkehaline vorm’) on mõiste idamaade filosoofiast. Seostub mõistega ʽmanifestatsioon’ ehk ʽilmutus’, vt. peagi. Siin ja edaspidi tõlkija märkused.] sümmeetria ja selle osade kooskõla. Küürakas või jäsemetu istuks teisiti kui harilik inimene. Kuid kaasa räägib ka vaimne tegur. Kui poosi saab kirjeldada sõnaga “pingul”, siis osutab see, et istuja kõhkleb. Kui ta kõhkleb, on selle aluseks mälestus mingist kogemusest (kogemusmälu).[3 - Eesti keele seisukohast on kogemus niikuinii ühtlasi mälestus. Ingliskeelne experience (ʽkogemus, läbielamus’) näib olevat sellest ajatum. Teiseks, memory on nii ʽmälu’ kui ka ʽmälestus’. Mõlemaid tähendusi on arvestatud.] Inimene aimab, et midagi võib juhtuda. Ta ei saaks seda aimata, kui poleks varem omandanud kogemust, millel tema aimus rajaneb. Ta ei näeks ette tema jaoks olulisi tulevasi sündmusi, kui ei arutleks umbes nõnda: “Kuna nii- ja naasugune asi juba ükskord juhtus ja praegused asjaolud on sarnased, siis ma eeldan, et tagajärjed on nii- ja naasugused."

Niisiis pole hoiak välise poosi mõttes lihtsalt kehaliikmete konkreetne asend. Poosi tingivad eeskätt kehalise vormi omadused, aga seda suunavad ka omandatud kogemused ning piiritlevad inimese hetkehinnang oma suhetele ümbruskonnaga ja tulevaste suhete eelaimus.

Ja kui kasutame sõna “hoiak” intellektuaalses tähenduses, pidades silmas vaimset hoiakut, siis ei lähtu see üksnes intellektist. Vaimse hoiakuga kaasneb alati kehaline tingitus[4 - bodily determination] – isegi kui see hoiak näib inimese kehaliste vajaduste või kehaseisundiga vasturääkivuses olevat.

Keha ja vaimu vastuolu

Eritlegem äsjaöeldu selgituseks üht äärmuslikku näidet. Vaadelgem alkohoolikut, kes on vaimus joomise vastu. Kuna tema rakud on alkoholi toimel mandunud, ei suuda ta sellest loobuda. Mõistus tõrgub, aga ei jaksa tõrjuda keha