Paljude radadega maja
Diana Wynne Jones
Diana Wynne Jonesi romaan "Paljude radadega maja" (2008) on järg romaanile "Howli liikuv kindlus", mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm. Selles kohtume uuesti Howli, Sophie ja Calciferiga, kes on High Norlandisse oma sõbrale printsess Hildale appi läinud. High Norland on suures hädas – kuningriigi raha kaob müstilisel viisil, lisaks tundub nii kuningat kui tema tütart ähvardavat hädaoht. Raamatu peategelaseks ja Howli ning Sophie abiliseks on kuninga raamatukoguhoidja Charmain, kes on saadetud oma võlurist vanaonu äraolekul tolle maja järele vaatama. Maja osutub keeruliseks ja mõnevõrra ohtlikuks, sest selles on painutatud nii aega kui ruumi. Majas olevast ainsast seesmisest uksest võib pääseda kuningalossi, koboldite koopasse, vannituppa, minevikku või kuhu iganes.
Mu lapselapsele Ruthile, Sharyni pesumajale ja Lilly B-le. House of Many Ways Copyright В© 2008 by Diana Wynne Jones TГµlkinud Eva Luts Toimetanud Leiger Luts Kaanepilt Meelis KroЕЎetskin Kirjastus Fantaasia ISBN 978-9949-578-89-4 ISBN 978-9949-578-90-0 (epub)
ESIMENE PEATГњKK
Milles Charmain on sunnitud vabatahtlikult võluri maja järele vaatama
«Charmain peab meid välja aitama,» ütles tädi Sempronia. «Me ei jäta ju vanaonu Williamit tema hädas ihuüksi.»
«Sinu vanaonu Williamit?» küsis Mrs. Baker. «Kas ta pole...» Ta köhatas ja tasandas häält, sest see polnud tema arust päriselt kena. «Kas ta pole võlur?»
«Muidugi on,» ütles tädi Sempronia. «Kuid ta on haige...» Ka tema tasandas häält. «Miski kasvab, kas tead, tema sees, ja ainult haldjad suudavad teda aidata. Nad viivad ta ravimiseks ära ja keegi peab tema maja järele vaatama. Loitsud pääsevad lahti, kui keegi nende järele ei valva. Ja minul on selleks tõesti liiga palju tegemist. Mu hulkuvate koerte varjupaik üksi...»
«Minul on samuti palju tegemist. Me oleme sel kuul kõrvuni pulmatortide tellimustes,» ütles Mrs. Baker kiirustades. «Sam ütles alles täna hommikul...»
«Siis see peab olema Charmain,» otsustas tädi Sempronia. «Kindlasti on ta juba küllalt vana.»
В«Ee...В» Гјtles Mrs. Baker.
Nad mõlemad vaatasid elutuppa, kus istus Mrs. Bakeri tütar, raamatusse süvenenud nagu ikka, pikk, kõhn keha küürus päikese käes, mis paistis läbi Mrs. Bakeri geraaniumite, punased juuksed linnupesaks üles seatud ja prillid ninaotsale vajunud. Ta hoidis peos üht ta isa tohututest mahlastest pirukatest ja mugis seda lugedes. Purud langesid pidevalt ta raamatule ja ta pühkis neid pirukat hoidva käega eemale.
В«Ee... kas sa kuulsid meid, kallis?В» kГјsis Mrs. Baker murelikult.
«Ei,» vastas Charmain täis suuga. «Mida?»
«See on siis otsustatud,» ütles tädi Sempronia. «Jätan sinu asju selgitama, Berenice.» Ta tõusis, majesteetlikult oma jäiga siidkleidi ja siidist alusseeliku volte kahistades. «Tulen homme hommikul talle järele,» ütles ta. «Ma parem lähen nüüd ja ütlen vaesele vanaonu Williamile, et Charmain hoolitseb tema asjade eest.»
Ta pühkis elutoast minema, jättes Mrs. Bakeri soovima, et ta abikaasa tädi poleks nii rikas ja nii kamandav, ja mõtlema, kuidas asja Charmainile selgitada, rääkimata Samist. Sam ei lubanud Charmainil kunagi midagi teha, mis polnud väga väärikas. Ega ka Mrs. Baker, välja arvatud siis, kui tädi Sempronia asja käsile võttis.
Tädi Sempronia astus vahepeal oma väikesesse kaarikusse ja laskis oma kutsaril viia end linna teise otsa, kus elas vanaonu William.
«Kõik on korraldatud,» teatas ta, purjetades mööda maagilisi majaradu vanaonu Williami juurde, kes süngelt oma kabinetis kirju kirjutas. «Mu sugulane Charmain tuleb homme siia. Ta saadab su teele ja vaatab su järele, kui oled tagasi tulnud. Vahepeal hoolitseb ta sinu maja eest.»
«See on temast väga lahke,» ütles vanaonu William. «Arvan, et ta on siis maagilistes asjades üsna kogenud?»
«Mul pole aimugi,» ütles tädi Sempronia. «Tean vaid seda, et ta istub pidevalt, nina raamatus, ega liiguta majas lillegi, ja mõlemad vanemad kohtlevad