Valitud teosed 3. Märkmeid eel-dünastilisest ajastust

Robert Silverberg

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.

Robert Silverberg Valitud teosed 3 Märkmeid eel-dünastilisest ajastust Copyright © 2018 by Agberg, Ltd. All Rights Reserved. Valiku koostanud Raul Sulbi Koostamine © 2018, Raul Sulbi Sissejuhatuse ja juttude saatesõnad tõlkinud Raul Sulbi © 2018 «(Mina+n), (mina-n)», «Mutantide hooaeg», «Elundivärbajate küüsis», «Grupp», «Teadusliku fantastika kuulsuste koda», «Kaljukitse mängud», «Rännakud», «Topeltmõistuste Koda», tõlkinud Jaana Talja © 2018 «Head uudised Vatikanist», tõlkinud Külli Seppa © 2018 «Ettekuulutaja Thomas», «Surnute seas sündinud», tõlkinud Priit Kenkmann © 2018 «Enam ma ei tõuka», tõlkinud Martin Kirotar © 2018 «Tuul ja vihm», «Märkmeid eel-dünastilisest ajastust», «Breckenridge ja kontiinuum», tõlkinud Juhan Habicht © 2018 «Võimaluste jada», tõlkinud Maria Reile © 2018 Keeletoimetus: Eva Luts Küljendus ja kujundus: Mihkel Laar ja Raul Sulbi Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital. ISBN 978-9949-578-24-5 (kogu teos: trükis) ISBN 978-9949-578-93-1 (3. kd.) ISBN 978-9949-578-25-2 (kogu teos: epub) ISBN 978-9949-578-94-8 (epub: 3. kd.) Kirjastus Fantaasia Tartu 2018 Trükitud OÜ Greif trükikojas

SISSEJUHATUS

Teaduslik fantastika peaks rääkima tulevikust, kuid tegelikkuses on selle juured sügavalt olevikus kinni ning žanri olemus muutub sedamööda, nagu meie arusaam tänapäeva ühiskonnastki. Näiteks süngete, kurvakstegevate ja lootusetute 1930ndate ulme kippus olema helge ja optimistlik kraam, mis vaatas tulevikku, milles tehnoloogia aitaks meid välja suure depressiooni nimelisest majanduslikust mädasoost. 1940ndatel, kui sõda maailma tükkideks rebis, keskendus ulmekirjandus üldiselt lihtsatele melodramaatilistele hea ja kurja konfliktidele – just nii julgustati meid seda sõda nägema. 1950ndatel, kui suurema osa ajast valitses suhteline vaikus ja rahu ja me suutsime isegi aatomihävingu hirmu kontrolli all hoida, kujunes välja teatud tüüpi klants eeslinnaulme, mis oli sujuvalt kirjutatud ning mida avaldasid läikiva väljanägemisega ajakirjad. See tegeles näiteks küsimustega, kuidas oleks korraldada kokteilipidu tulnukatele või kuidas programmeerida oma majapidamisrobotit madala kalorsusega toite valmistama.

Siis jõudsid kätte 1960ndad, mil see pilvitu eeslinnamaailm kokku varises, ning seejärel 1970ndad, kui meie ülesandeks sai nende väändunud tükkide kokku tagasipanek. Sellel hullumeelsel ajastul – mis algas mu arvates 1963. aastal Dallases John F. Kennedy’lt elu röövinud kuulidega ja kestis ligi 20 aastat – muutusid teaduslik fantastika ja fantaasiakirjandus Ameerika Ühendriikides ja enamikus teistes industriaalseis lääneriikides enneolematult populaarseiks. Mis ei tohiks olla kuigi üllatav. Kui maailm sinu ümber muutub mõistetamatuks, on mõistlik otsida vastuseid mõnest teisest maailmast. Endistel aegadel piisas kiriku poole vaatamisest: seal oli jumal, kellest lähtus armastust ja turvatunnet ning kes pakkus sulle lootust pääseda sellest hädade orust teispool asuvasse tõelisse ellu. 20. sajandi üheks probleemiks oli aga, et enamik meist oli minetanud võime leida religioonist lohutust. Võibolla on ulmekirjandus muutunud selle omamoodi aseaineks: tekstikorpus, mis vaatleb ja uurib absoluutseid väärtusi ja pakub hüpoteetilisi v