Г•pime suusatama

Hans Gross

See õpik on mõeldud kõigile neile, kes tahavad hästi suusatada või siis seda teistele õpetada, see on mõeldud nii õpilastele kui õpetajatele, nii sportlastele kui treeneritele ja päris kindlasti kõigile iseõppijatele. Omaette peatüki moodustavad mäesõidu elemendid. See osa peaks huvi pakkuma ka nendele, kes tegelevad slaalomiga. Põhjalikult on kirjeldatud kõiki sõidu- ja tõusuviise, nende puhul on eraldi välja toodud tüüpilised vead.

SISSEJUHATUS

Suusatamine on üks populaarsemaid spordialasid Põhjamaades. Selleks, et see ala võiks tõeliselt lõbu pakkuda, on vaja palju lund ja oskusi. Lumerohkus sõltub ilmataadist, aga oskused meist endist. Mitte keegi meist ei oska suusatada kohe õigesti – selleks tuleb arendada tasakaalu, õppida tehnikat ja palju harjutada. See õpik ongi mõeldud kõigile neile, kes tahavad hästi suusatada või siis seda teistele õpetada, see on mõeldud nii õpilastele kui õpetajatele, nii sportlastele kui treeneritele ja päris kindlasti kõigile iseõppijatele.

Sellest raamatust leiate klassikalise suusatehnika ja selle õpetamise metoodika, mis on pikkade ja põhjalike teaduslike uuringute tulemus ning mida on väga edukalt rakendanud paljud maailma tippsuusatajad. See metoodika võimaldab õppida kohe õigesti, ilma vigadeta ning ära parandada juba olemasolevad vead. Ka meie parimad Eesti suusatajad nagu Andrus Veerpalu ja Jaak Mae kasutavad seda suusatehnikat ja on selle väga hästi omandanud.

See õpik on koostatud klassikalise suusatamisviisi fundamentaalsete uuringute põhjal. Analüüsiti 205 maailma ja Eesti parima suusataja klassikalist tehnikat tasasel maal ja kuni 16-kraadisel tõusul. Suusatehnikat filmisime koos E. Sakiga. Originaalse aparatuuri liigutustegevuste registreerimiseks ja mõõtmiseks konstrueeris A. Okas.

Saadud tulemuste põhjal töötasin välja suusatamise tehnika elementkoosseisu määramise metoodika, konstrueerisin murdmaasuusatamise tehnika resultatiivsed mudelid ja nende teadvustamise metoodika. Ühtlasi koostati suusatamistehnikat ja õpetamise metoodikat käsitlev mõistete süsteem.

Selles raamatus on püütud arvestada kõigi huvigruppidega, kõik nad peaksid endale siit midagi vajalikku leidma. Omaette osa moodustavad mäesõidu elemendid. See osa peaks huvi pakkuma ka nendele, kes tegelevad slaalomiga. Põhjalikult on kirjeldatud kõiki sõidu- ja tõusuviise, nende puhul on eraldi välja toodud tüüpilised vead. Õppimist peaks kindlasti alustama lihtsamatest elementidest, vastasel juhul võib raskemate sõidu- ja tõusuviiside omandamine muutuda liiga keeruliseks, kuna ei tunta piisavalt terminoloogiat ja erinevate lähteasendite kirjeldused võivad jääda raskesti mõistetavateks.

Julget pealehakkamist!

Hans Gross

    Kõik arvamused, kriitilised märkused ja soovitused on teretulnud

В В В В aadressil kadri@realtor.ee

Г•PPIMISEKS/Г•PETAMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED

Vähe on alasid, mis niivõrd sõltuvad ilmastikust, isegi kui lumi on maas, on oluline osa õhu temperatuuril, niiskusel ja tuultel. Hooaja alguses ja algajaid on soovitatav õpetada talviselt „sooja” ja ilusa ilmaga (maksimaalselt kuni –15 °C), seejuures peaks arvestama nii niiskuse kui tuule tugevusega. Tugeva tuule ja suure õhuniiskuse korral on külmakraadid tunduvalt halvemini talutavad. Kui võimalik, tuleks leida tuulevaikne koht. Tuult, mille kiirus on alla 2 m/s, loetakse nõrgaks tuuleks, tuul kiirusega 2–6 m/s on keskmise tugevusega tuul ja tuult üle 6 m/s loetakse tugevaks tuuleks. Parimaks ilmaks peetakse tuulevaikset, kuiva ja päikesepaistelist ilma, kus õhutemperatuur jääb –3 kuni –12 kraadi vahele. Eriti tuleks seda jälgida laste puhul. Tähelepanu tuleks pöörata nii riietuse kui varustuse valikule.

Peale selle on väga oluline sobiva õppepaiga leidmine ja selle ettevalmistamine. Tänapäeva tehnika võimaldab väga kiiresti teha kvaliteetseid õppeväljakuid ja – nõlvakuid, kuid neid on võimalik ette valmistada ka suusatajate endi abil. Eraldi õppepaigad peavad olema