Alma

Oskar LГµvi

"Kolm naist" on Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia alapealkirjadega "Alma", "Klaara" ja "Viktooria". Peategelase Jaan Järvalase elukäiku vaadeldakse alates Treffneri gümnaasiumist möödunud sajandi algul kuni sügiseni 1944. Käsitletakse tema suhteid naistega, samas visandatakse sündmuste põnev ajalooline taust. Põhjalikult ja tõetruult kujutatakse nii Vene kui Saksa okupatsioonide aegu Eestis, vastupanuliikumist ja Otto Tiefi valitsuse loomist, milles autor ka ise osales, ning neid põhjusi, mis viisid peategelase kodumaalt lahkumiseni. Eestis ilmub raamat esmakordselt. Oskar Lõvi sündis 1892. aastal Põltsamaa kihelkonnas, kasvas üles Järvamaal. Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Peterburi ülikoolis, mille lõpetas agronoomina. Oskar Lõvi oli mitmete Eesti suurettevõtete – OÜ Eesti Lihaeksport ja OÜ Eesti Piim asutaja ning direktor. 1944. a septembris põgenes O. Lõvi Rootsi, sealt asus perekond hiljem Kanadasse. Ajavahemikus 1956-1962 oli Lõvi Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis majandusministriks. Kirjutama ja oma töid avaldama tiivustas teda Artur Adson, kuid kõige enam Aino Kallas, kelle meelest O. Lõvi tugevus oli tema teoste dramaatilisuses. Oskar Lõvi on avaldanud mitu romaani, mälestusi, kirjutanud rohkesti artikleid kirjanduse, ühistegevuse, majanduspoliitika ja muudel teemadel.

MOTO

Iga mees on oma Гµnne sepp.

В В В В Eesti vanasГµna

Aga on veel keegi, kes sepitseb sinu õnne kallal ja taob seda oma tahtmise järgi.

В В В В Autor

EessГµna

Agronoom ja ärimees Oskar Lõvi, kes on kasutanud kirjanikunime Jaan Järvalane, sündis 1892. aastal Põltsamaa kihelkonnas Pajusi vallas Tapiku külas Pihlaka talus Mihkel ja Anna-Maria Lõvi peres. Viis aastat hiljem ostsid Lõvi vanemad suurema talu – Lindre talu Rammal Järvamaal. O. Lõvi õppis Järva-Jaani apostlikus õigeusu kihelkonnakoolis, aastail 1907–1912 Tartus Treffneri gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetas aga Peterburis 1913. aastal ja astus seejärel Peterburi ülikooli, kus õppis loodusteadusi ning agronoomiat. O. Lõvi võttis osa Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevusest. 1917. aastal lõpetas ta Peterburi ülikoolis agronoomiateaduskonna. Seejärel asus teenistusse Kesk-Aasias Turkestanis Vene põllutööministeeriumi esindajana. Oktoobris 1917 tuli Lõvi tagasi Peterburi, kus ta mõni päev enne enamlikku riigipööret abiellus. Pulmad peeti Tsarskoje Selos. Ajavahemikus 1918–1919 töötas O. Lõvi põllumajanduse alal Turkestanis. Peagi tuli tal koos naisega põgeneda saabunud kodusõja eest. 1920. aastal töötas Lõvi lühemat aega Eestis põllutööministeeriumis viinavabrikute osakonna juhatajana. Pärast viinavabrikute võrgu korraldamist siirdus ta Prantsusmaale. Oskar Lõvi täiendas end Sorbonne’i ülikoolis keemia ning radioloogia alal, tehes magistrikraadi Marie Curie’ juhendamisel. Hiljem töötas ta Renault’ autovabrikus metallurgia alal. O. Lõvi oli Pariisi Eesti Seltsi asutaja ning selle esimene esimees. 1927. aastal tuli ta tagasi Eestisse. Samal aastal lahutas ta abikaasast, kes polnud kohanenud eluga Eestis ja elas Pariisis.

1932. a abiellus Oskar Lõvi endast 17 aastat noorema Herta Leonore Steiniga. Abielust sündisid lapsed Viiu Maria (1934–2004), Madli Eva (1936) ja Tõnis Oskar (1939).

O. Lõvi oli kaaliumisündikaadi Eesti esinduse omanik ja asus Kaali Agronoomilise Büroo juhatajaks. 1928. aastal asutas Oskar Lõvi OÜ Lihaeksport, eesmärgiks põllumajandussaaduste hindade parandamine. Temast sai OÜ Lihaeksport juhataja ning tapamaja direktor. Ühing hakkas esimesena Eestis turustama liha ja elusloomi Rootsi, Soome ja Venemaale, samas varustati ka siseturgu. O. Lõvi on kirjutanud: “Venelased soovisid ainult hea kvaliteediga loomi, seda meil oli ja neid me ka müüsime ning nende eest me kauplesime välja ka korralikud hinnad. /…/ Piimalehmade hindamise süsteem mõjutas meie siseturu hindu tohutult. Talupidajad hakkasid kasvatama ainult häid lehmi, tõstes seega kogu karjapidamise taseme mõne aastaga Skandinaavia