Minu Kuuba. Kaheksa kuud salsarГјtmis
Rain Urbsalu
Miks just Kuuba? Hispaania keelt oleksin saanud ju õppida ka mujal? Aga Kuuba on eriline koht planeedil. Teist sellist kombinatsiooni ei ole: nõukogude aja hõnguline lõbus minevikumäng kirglikus Kariibi mere soustis.
Elust pulbitsevat unikaalset Kuubat tuleb otsida kodudest, tänavalt ja rahva seast, mitte kuurortidest. Sellesse maailma avab uksed Kuuba isikutunnistus ja hispaania keel. Kes on jintero’d ja kuidas end nende eest hoida? Kas rolleriga saab sõita paari tuhande meetri kõrguse mäe tippu? Kuidas panna puujalg salsat tantsima? Miks on igal kuubalasel sugulane välismaal? Kuidas pääseda üle USA piiri? Ja muidugi rumm, sigarid, retroautod ja kuumad kuubalannad…
Finantskonsultandi tööst puhkamise ja hispaania keele õppimise soovist alguse saanud Kuubaseiklus oli armumine, mis sai sõpruseks ja muutis mu elu.
AutoriГµigus: Rain Urbsalu ja Petrone Print OГњ, 2018
Toimetaja: Kaja Sepp
Keeletoimetaja: Riina Tobias
Kujundaja: Heiko Unt
Kaardi kujundaja: Kudrun Vungi
KГјljendaja: Aive Maasalu
Makett: Madis Kats
Albumi fotod: Rain Urbsalu
TrГјkk: Greif OГњ
ISBN 978-9949-651-17-7 (trГјkis)
ISBN 978-9949-651-18-4 (epub)
ISBN 978-9949-651-19-1 (epub)
www.petroneprint.ee
Suurim tänu mu õele Rutile, kelle toetuse ja abita poleks minu Kuuba-reis nii edukaks kujunenud.
SISSEJUHATUS
Lesin rannaliival ning lasen põletaval päikesel end praadida. Lained löövad väikeste pahvakatena randa. Minu kõrval toimetavad krabid ei lase ennast minu kohalolekust karvavõrdki segada. Täiesti ideaalne olemine, kui vaid kitsed, kes üritavad mingil põhjusel puu otsa ronida, ei määgiks ega segaks sellega minu puhkust.
Tegemist on 2013. aasta oktoobripäevaga. Muust maailmast välja lülitununa lesin üksikul rannal, pooletunnise autosõidu kaugusel Kuuba kagurannikul asuvast Santiago de Cubast. Olen esimest korda Kuubal. Koos väikese Eesti sõpruskonnaga kavatseme avastada selle maa ilu ja kultuuri ning samas ka puhata ja laadida patareisid Eesti talve üleelamiseks.
Rannas oleskledes tabab mind meeliköitev mõttesähvatus. Mis oleks, kui võtaksin töölt pikemaks ajaks palgata puhkuse, et oma tegemiste ja tuleviku peale mõelda? Selleks, et otsida oma sisemist mina, mille, nagu ma tunnen, olen juba ammu ära kaotanud.
Arvatavasti on põhjuseks kuum ilm ning lagipähe paistev päike. Alkoholi süüks ma seda mõttealgatust küll ei ajaks, kuna ei mäleta, et oleksin eelmisel päeval tarbinud seda rohkem, kui meil on Kuubal juba tavaks saanud.
Esimene mõte on, et võiks minna elama mõnda Brasiilia kalurikülla ning omandada seal oldud aja jooksul ka kohalik keel. Idee on kannustatud asjaolust, et Brasiilias korraldatakse järgmised olümpiamängud ning keelt osates saaksin seal vabatahtlikuna kaasa lüüa. Mul on vabatahtlikutöö kogemus olemas ja see annab ideevälgatusele hoogu juurde.
Mõtet väheke sügavamalt seedides lööb aga peas lambike põlema: Brasiilias räägitakse ju hoopis portugali, mitte hispaania keelt. Iga keele oskamine on muidugi väärtus, kuid soovin omandada sellise uue keele, mida saaks kasutada võimalikult laialt. Suure austuse juures portugali keele ja seda rääkivate inimeste vastu tuleb tunnistada hispaania keele suuremaid kasutusvõimalusi.
Pikema puhkuse mõte ei kao mu peast Kuuba-reisi lõppedes, vaid hakkab järjest enam idanema ning elama oma elu.
Olen omal käel reisija, kes püüab hoiduda suurtest reisigruppidest. Mul tekib allergiline lööve, kui pean muuseumides kuiva teksti lugema ning uudistama vanu ja elutuid esemeid. Seiklused ja kohalike inimestega vahetu suhtlemine ning omal nahal kogemine paneb mul aga silmad särama.
Olen viimaste aastate jooksul reisinud mitmetes riikides. Sihtkohtade valikul on peamiseks kriteeriumiks olnud maa eripära ning võimalus looduses seiklemiseks. Kuubal tunnen, et mul on suur huvi just Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikide vastu.
Saan aru, et hispaania keele oskuseta ei ole võimalik neis riikides soovitud viisil reisida. Lisaks täitub mul 2014. aasta detsembr