Kuninga kГµne

Peter Conradi

Oli üks mees, kes päästis 20. sajandi esimestel kümnenditel Briti kuningapere. Selleks meheks ei olnud peaminister ega Canterbury peapiiskop. See oli Lionel Logue’i nimeline iseõppinud tundmatu kõneterapeut, keda üks ajaleht 1930ndatel tabavalt „kuninga päästnud nurgaarstiks” nimetas. Logue ei kuulunud Briti aristokraatiasse ega olnud isegi mitte inglane. Ta oli täiesti tavaline kodanik ning läbi ja lõhki austraallane. Ometi oli just Logue see, tänu kellele sai närvilisest ja kidakeelsest Yorki hertsogist üks brittide armastatumaid kuningaid läbi aegade. Selle senijutustamata loo Logue’i ja tulevase kuningas George VI vahelisest tähelepanuväärsest sidemest on Logue’i pojapoeg kirja pannud puhtalt oma vanaisa isikliku arhiivi ja päevikute põhjal. Lugu heidab valgust kahe mehe erakordselt lähedasele suhtele ning tutvustab ka kuninga naise, kadunud kuninganna Elizabethi, olulist rolli oma abikaasa maine ja valitsusaja päästmisel. „Kuninga kõne: kuidas üks mees päästis Briti monarhia” on hämmastav pilguheit enamikele silmadele suletuks jäävasse maailma. Üllatava avameelsusega paljastavad Logue’i päevikud esmakordselt kogu selle piina, mida kogelemine tulevasele kuningale põhjustas. Kunagi varem ei ole Briti monarhiast nii isiklikku portreed maalitud. Kõike seda ühe Austraalia „koloonialase” pilgu läbi, kes teenis oma kuningat uhkuse ja armastusega ning seeläbi päästis ta.

Peter Conradi

Kuninga kГµne

Tänuavaldused

Kõigepealt võlgnen ma hiigelsuure tänu Peter Conradile. Ilma vankumatu meelekindluseta, mida tema meie hirmuäratava graafiku ees üles näitas, poleks see raamat võib-olla eales ilmavalgust näinud.Tahaksin tänada oma sugulasi, eritiAlex Marshalli, kelle avastatud kirjalaegas andis mulle sügavamat arusaamist Lioneli elust ja tööst. Tänan Anne Logue’i tema meenutuste eest, Sarah Logue’i tema aja eest ning Patrick ja Nick Logue’i abi eest arhiivitöös. Samuti tahan tänada oma armsat naist Ruthi ja meie lapsi, et nad lasid käesoleval projektil aasta aega meie elu üle valitseda. Ilma nende toetuseta ei oleks see raamat kunagi võimalikuks saanud.

Suur tänu ka Caroline Bowenile, kes vastas meie lõpututele küsimustele kõneteraapia kohta ning viis filmitootjad kokku Logue’i perekonnaga, pannes sellega lumepalli veerema; Francesca Buddile arhiivi transkribeerimise eest ja kogu filmimisprotsessi jooksul üles näidatud toetuse eest. Tänan kõiki filmiga seotud tegelasi: Tom Hooperit, David Seidlerit, Colin Firth’i, Geoffrey Rush’i ja kõiki See-Saw Films’ist, eriti Iain Canningit.

Jenny Savillil Andrew Nurnberg Associates’ist on keskne roll raamatu avaldamise juures. Minu südamlik tänu ka Richard Milnerile ja Joshua Irelandile kirjastusest Quercus, kelleta poleks see raamat jalgu alla saanud.

Veel tahan tänada Meredith Hooperit mitme valgustava fakti eest; Michael Thorntonit, et ta lasi meil avaldada Evelyn Laye’ aruanded; Neil Urbinot, kes aitas meil oma genealoogia-alase tööga sügavamale kaevuda; Marista Leishmani abi eest Reithi päevikute juures ja David J. Radcliffe’i, kes jagas meiega oma kogemusi võitlusest kogelemisega.

Margaret Hosking ja Adelaide’i ülikool ning Susanne Dowling Murdoch’i ülikoolist olid suureks abiks raamatukogumaterjalide otsinguil.

Tänud ka Tony Aldousile, Prints Alfredi Kolledži kooliarhivistile; Peta Madalenale, Šoti Kolledži arhivistile ja Lyn Williamsile Lion Nathanist. Äärmiselt vastutulelikud olid ka Kõne- ja Keeleteraapia Kuningliku Kolledži terapeudid, eriti Robin Matheou.

Lõpetuseks tahan tänada Austraalia Rahvusraamatukogu; Lõuna-Austraalia Riiklikku Raamatukogu ja Lääne-Austraalia Riiklikku Raamatukogu; Austraalia Biograafilist Sõnastikku ja Rahvuslikku Portreegaleriid Londonis.

Sissejuhatus

Osa oma lapsepõlvest, 1970ndad ja 80ndad, elasin ma Belgias, kus mu isa Antony töötas advokaadina Procter & Gamble’i Euroopa peakorteris. Aastate jooksul kolisime mitu korda