Eesti naftatransiidi lugu

Sulev Vedler

Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt. Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider. Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma. See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.

Sissejuhatuseks

Hea lugeja! Hoiad käes raamatut, mis kajastab Eesti transiidi lugu.

Aadu Luukase Fondi nõukogu pidas oluliseks jäädvustada ühe väljapaistva Eesti mehe – Aadu Luukase – mälestust lisaks igal aastal väljaantavale ning märkimisväärseks sündmuseks kujunenud ühiskondlikule preemiale ka mingil ajalooliselt jäädavamal moel. Kutsuti ju teda vahel ka Eesti transiidi isaks. Kuid kuidas saab seda üldse teha selle majandusharu ajaloost lahus, mille esinduskujuks ja sümboliks oli taasiseseisvunud Eestis just Aadu Luukas kujunenud?

Sellest soovist ja mõttest võrsuski tahe avaldada raamat, mis jutustaks kokkuvõtvalt ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos oma tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega. Usun, et see oleks parim viis austada Aadu Luukase mälestust. Seisnes ju tema suurus just selles, et ta ei valutanud südant mitte ainult enda, praegu tagantjärele hinnatuna suhteliselt mastaapse ja eduka äri pärast, vaid hoopis kogu majandusharu pärast. Enamgi veel – teda iseloomustas laiem vaade Eesti ühiskonnale tervikuna ja soov aidata kaasa selle tasakaalustatud ja edukale arengule. Taoline laiem ühiskondlik vaade ilmnes nii tema algatatud ja veetud laiema kõlapinnaga protsessides ja organisatsioonides kui ka üsna argisemalt paljudes väikestes konkreetsetes tegudes ja elulistes asjades. Seda kõike saatis tagasihoidlik ja tasakaalukas, kuid väga süsteemne ja järjekindel käitumistava, mille sümpaatsele mõjukusele oli ka minul au tunnistajaks olla nii isikliku tutvuse kui ka ühise töökogemuse kaudu. Kuid mis peamine – Aadu Luukast iseloomustas optimism ja usk paremasse homsesse, mille saavutamiseks tuleb näha kõvasti vaeva ja sihikindlalt tegutseda.

Just selline suhtumine on olnud iseloomulik nendele arvukatele inimestele, kes ajaloo vältel panid aluse ja arendasid vaatamata kõigile raskustele ja tagasilöökidele transiitkaubandust, mis on olnud meie maanurgas lõppkokkuvõttes ikkagi edulooks. Võib isegi öelda, et üksjagu Eesti ajalugu mõjutanud protsesse ja sündmusi on olnud vahetult seotud just selle majandusharuga ja selles toimuvaga. Kui hallidel aegadel polnud selles kahtlustki ning nii rahvas ja ta juhid kui ka ajaloolased, nii toona kui ka hiljem, mõistsid seda, siis uuem aeg näib andvat teistsuguse hinnangu. Nimelt kiputakse Eesti avalikkuses ja poliitikas vahel pidama transiitkaubandust millekski ebasoovitavaks ja isegi segavaks. Seda vaatamata meie põhimõtteliselt ääremaisele geograafilisele asendile! Pole selle teose ülesanne lahata nimetatud suhtumise sügavamaid põhjuseid ja mõjusid, kuid lootkem, et see aitab siiski taolist arvamust natuke muuta. On ju tegu majandusharuga, mis taasiseseisvunud Eestis praktiliselt esimesena ja valdavalt