Soomusrong nr 2 VabadussГµjas

Edvin Reinvaldt

Mõni neist oli alles 14-aastane koolipoiss. Nad suundusid 1918. aasta detsembris vabatahtlikena, vanemate vastuseisust hoolimata laiarööpmelise soomusrongi nr 2 koosseisus rindele, et võidelda Eesti iseseisvuse eest. Erakordselt värvikad ja tõetruud meenutused Vabadussõjast, mille on kirja pannud soomusrongi nr 2 endised sõdurid ja ohvitserid, teiste seas kirjanik Jaan Pert, kauaaegne Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Tõnis Kint, soomusrongide diviisi asutaja ja juht Karl Parts, soomusrongi nr 2 juht Jaan Lepp jpt. Lisaks pakub raamat ohtralt fotomaterjali ning põnevaid ja detailirohkeid fakte Eestile vabaduse toonud inimestest ja sündmustest. Tegemist on soomusrongi nr 2 endiste ohvitseride Edvin Reinvaldti ja Tõnis Kinti koostatud ja 1972. aastal Rootsis ilmunud raamatu “Laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2 Vabadussõjas” täiendatud uustrükiga, mille ilmumise eestvedajaks oli Tõnis Kinti Rootsis elav poeg Oole Kint.

Edvin Reinvaldt, TГµnis Kint

SOOMUSRONG NR 2 VABADUSSÕJAS Soomusronglaste mälestused

SOOMUSRONG NR 2 VABADUSSГ•JAS

Soomusronglaste mälestused

EESSГ•NA

Edvin Reinvaldt

1890–1979

Raamatu koostaja

Selle raamatu lugemisel peatuvad lugeja mõtted arvatavasti terve hulga küsimuste juures, mis paeluvad tema tundeid, ja viivad mõtted Eestile vabaduse toonud sündmuste juurde, sobitades neid käesoleval ajal ümbritsevate eluavalduste konteksti, ning lõpuks tulevikuprobleemideni.

Vabadussõja-aegseid sündmusi on käesolevas raamatus püütud kirjeldada nähtuna laiarööpmelise soomusrongi nr 2 lahingumeeste – õppursõdurist rongiülemani – silmade läbi, nende isiklike läbielamiste ja neid sõjakeerises vallanud tunnete kaudu. Enamik mälestuste kirjapanijatest polnud elukutselised sõjaväelased, mistõttu pole selles raamatus ka laskutud taktikaliste küsimuste käsitlemisse.

Soomusrongi nr 2 esimeste kuude sõjategevusse puutuvad mälestused pärinevad suuremas osas kadunud noorkirjanikult, tolleaegselt õppursõdur-kuulipildurilt Jaan Pertilt. Mainitu on oma mitmesuguste ülesannete kõrval rasketes füüsilistes ja vaimsetes tingimustes päevast päeva ümbritsevate sündmuste kohta märkmeid teinud juhuslikult kätte sattunud paberitükkidele, tarvitades ühel juhul isegi pärast lahingut leitud Vene sõduri märkmikku.

Oma märkmete põhjal koostas Jaan Pert meie iseseisvuse ajal raamatu, mis praegu on selle ainese kohta ainsaks kasutada olevaks allikaks. Samal ajal ilmunud ametlikku käsitlust "Eesti Vabadussõda 1918–1920" on käesolevas raamatus kasutatud peamiselt taustaartiklite koostamiseks. Samaaegseid Karl Partsi ja Arnold Hinnomi iseseisvaid teoseid ning viimase paguluses ilmunud tööd on leidnud kasutamist nii mitmesuguste artiklite sündmustiku täpsustamisel ja täiendamisel kui ka tsitaatide ning mõne iseseisva peatükina. Sama käib ka soomusrongi nr 2 puudutava suhteliselt vähese materjali kohta, mis esineb siin-seal iseseisvusaegses ajakirjanduses. Trükiste ja käsikirjadena saadud materjale on püütud sisuliselt võrrelda tõestatud andmetega. Muus osas vastutavad üksikud autorid ise oma kirjutiste tõepärasuse eest.

See raamat valmis Rootsis mitmesugustel põhjustel. 1950. aastate algusest alates oli Stockholmi-Uppsala piirkonda kogunenud kaksteist soomusrongi nr 2 endist võitlejat, üheaegselt kuni üksteist. Siin elustati 1953. aastal uuesti iseseisvuse ajal korrapäraselt toimunud "Lr. Sr. Nr. 2" aastapäeva koosviibimisi. Vene okupatsiooni ajal ei olnud see Eestis võimalik. Vahepealsel Saksa ajal kogunesid esimese Vene okupatsiooni üle elanud soomusronglased-veteranid oma aastapäeval Tallinnas, kus koosviibijatest paistis sel korral eriti silma Eduard Viiralt. Sellest viimasest kodumaal veedetud aastapäevast kuni esimese Stockholmis paguluses peetud aastapäevani oli möödunud kümme aastat.

Aastapäeva koosviibimisel Stockholmis valmis mõte koguda mälestusi oma soomusrongi sõjaaegse tegevuse kohta. Sel teel saadud materjalist koostati 1959. ja 1960. aas