PsГјhholoogia. Poliitika. VГµitlus
Anatoly M. Zimichev
Akadeemik Anatoly Zimichevi menuraamat käsitleb psühholoogilisest aspektist poliitilise võitluse põhimõtteid. See raamat aitab selgusele jõuda, kas teil on üldse eeldusi saada tippjuhiks või poliitikuks. Teoreetilist osa täiendab põhjalik praktiliste meetodite ja võtete kirjeldamine: kuidas pidada poliitilist võitlust ja saada heaks juhiks või poliitikuks; kuidas luua ja koos hoida etnost (erakonda, kollektiivi, liitu, ühendust, seltsi) või seda hävitada; kuidas tõusta etnose juhtimise tasemele ja kuidas sellel tasandil võita oma võistlejaid jne. Akad. Zimichevi kaks seisukohta: –Poliitikule ja tippjuhile on tema tõusuks kõige tähtsam inimestega suhtlemise vilumus. See on olulisem kui mõistus, otsustavus ja teadmised. –Isiklik võim on üürike ja habras, seda tuleb pidevalt ära teenida, aga kaotada võib selle ainsa silmapilguga. Raul Rebane: tänu Zimichevi õpetusele mõtlesin täielikult ringi teemal, kes üldse on andekas inimene, talent. Mis tüüpi inimene jõuab tippu, millised omadused peavad tal olema? Vajalik käsiraamat poliitikule ja tippjuhile!
Anatoly M. Zimichev
PsГјhholoogia. Poliitika. VГµitlus
Saateks
1990. aastate keskel kuulsin ei tea kust, et on olemas üks vene akadeemik, kelle teooria on olnud abiks Ameerika presidendile Bill Clintonile tema valimisvõitluses. Kuulujutt oli muidugi huvitav, aga tundus nii uskumatu, et ega ma alguses väga ei innustunud. Lisaks olid meie periskoobid tol ajal üsna üksmeelselt suunatud läände ja oletada, et ka idas võib midagi mõistlikku olla valimisteooria koha pealt, ei tundunud reaalne. Ei olnud ju sealpool kunagi mingeid normaalseid valimisi olnud.
Aja jooksul siiski selgus, et selline tark mees eksisteerib, aga tema kohta oli väga raske materjali saada. St. Peterburgi psühholoogiaprofessori Anatoly M. Zimichevi raamat „Poliitilise võitluse psühholoogia”, mille esmatrükk ilmus 1992. aastal, kadus raamatupoe lettidelt kohe ja seda normaalsel viisil kätte saada oli lootusetu. Sama lugu oli hiljem ka kordustrükiga. Valdkond, mida Zimichev käsitles, oli aga erakordselt huvitav, seda enam, et ETV omaaegse programmijuhina olin ülepeakaela sukeldunud just sellelaadsete teemade õpingutesse. Inimlike valikute psühholoogiliste põhjuste teooria tundus väga perspektiivne ka televisiooni programmeerimise seisukohalt.
Ime küll, aga mõne aja pärast õnnestus legendaarse Zimichevi teos siiski ühest Tallinna antikvariaadist 30 krooni eest osta. Lugesin seda mitu korda. Alguses tundus autori kogu lähenemisnurk väga imelik, paljudest asjadest ma ei saanud üldse aru, osa seisukohti tundusid lihtsalt veidrad olevat. Aga mingil seletamatul põhjusel ma raamatut riiulile siiski ei jätnud. Tahtsin selgusele jõuda, milles on selle raamatu saladus, mida ma sealt õigupoolest otsin ja mis seal tegelikult olemas on. Niisiis võtsin endale aega ja süvenesin mõnedesse peatükkidesse põhjalikumalt kui teistesse.
Mäletan hästi ühte lauset raamatust: „Selleks, et etnos saaks eksisteerida, tuleb ta Tõe, Ilu, Headuse ja Külluse kategooriate haaval vastandada ümbritsevale maailmale.” Alguses tundus see mingi ususekti posimisena. Mis see etnos üldse on? Miks tuleb ennast vastandada ja veel mingite uduste kategooriate abil? Kohe tekkis hulgaliselt küsimusi. Süvenemisel aga veendusin, et autorile tuleb au anda, sest ta on paljud irratsionaalsed ettekujutused asetanud ratsionaalsesse, arusaadavasse struktuuri. Ärge laske ennast ehmatada skeemist lk. 17, see tundub alguses liiga keeruline, kuid süvenedes jooksevad asjad iseenesest paika ja te avastate üllatunult: jah, just nii asjad ongi!
Leidsin raamatust endale kõige väärtuslikuma olevat eelkõige etnose („MEIE”) teooria koos etnoste vahelise konkurentsivõitluse ideoloogiaga. Kuidas moodustada ja koos hoida gruppe, mida kujutab endast poliitiline võitlus, mil viisil on esinejal võimalik võita tähelepanu auditooriumis jne., jne. Kõik see oli vägagi põnev ja uudne.
Suur kasu Z. Гµpetusest tuli a