Inglid ja kelmid. Rannaromaan
Katariina Tammert
"Kirjanduskonkursi ""Bestseller 2015"" ära märgitud töö ilukirjanduse kategoorias. Ihaneeme on idüllliline rannaküla, kus elavad pealtnäha ideaalset klantspiltelu endisest poliitikust meelelahutusärimees, tema koduperenaisest abikaasa, tolle vend, lapsed, koerad ja kassid ning rannarestoran. Kui aga nende juurde satub modellist Õnne, selgub, et miski pole päris nii, nagu paistab, ja et kõik saab minna veel palju keerulisemaks, vähemalt esialgu. Lugu ei tee lihtsamaks ka arvukad sõbrad, üks tantraguru, peadpööritavad kired, taamal kulgevad kohtuasjad, Paremerakonda räsinud rahastamisskandaali vari ega seegi, et keegi selles loos ei tundu kohati päris täpselt teadvat, mida ta tahab … või siis tahavad lihtsalt kõik kõike. Ehk kas on võimalik olla ühekorraga ingel ja kelm? Katariina Tammert on Eesti kirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning sel alal ka töötanud, kõige pikemalt Estonian Airis ja ajalehes Postimees. Varem on temalt ilmunud armastusromaanid “Lenda minuga” (2013) ja koos Mart Kadastikuga kirjutatud “Paarismäng” (2014). “Armastus, sõprus ja õnn on need teemad, mis mind kõige rohkem inspireerivad, samuti elus oma tee leidmine, ilu, rõõm, lõbu ja naudingud … Elu helgem pool. Seda kõike leiab ka sellest raamatust, mis samas ei tähenda, et siin tumedamaid toone ei oleks – aga need panevadki kaunimad värvid erksamalt särama!” Katariina Tammert
Katariina Tammert
Inglid ja kelmid. Rannaromaan
Armastuse ja tänutundega kõigile, kes mind inspireerisid
“See oli nii räpane lugu, et ma ei taha seda isegi mäletada. Meenutamisest rääkimata,” ütles Mõistus.
“Aga seal oli palju head ja ilusat ka. Sa õppisid sellest palju. Sa arenesid selle läbi palju paremaks inimeseks. Ja see on ilmselt ikkagi üks su senise elu värvikamaid armastuslugusid,” vastas Süda.
“Woody Alleni filmis “Midnight in Paris” ütles Ernest Hemingway, et raamat on hea siis, kui see räägib headest ja ausatest inimestest. Siit loost neid ei leia, siin on ainult pätid ja kaabakad,” vaidles Mõistus.
“Kes on pätt ja kes pühak? Ka head inimesed võivad omadega puntras olles halbu tegusid teha. Igaüks on kellegi jaoks ingel ja kellegi elus kelmi rollis,” lausus Süda.
“Oh. Hea küll siis,” andis Mõistus järele.
SГјda naeratas.
1
JUULI
“Ma tõin teile ühe ilusa tüdruku.”
Õnne naeratas. See oli Inesest, kes oli ise imekaunis, nii armas teda niiviisi tutvustada. Õnne astus Inese järel suure maja uksest sisse, neile tuli vastu sõbralike silmade ja avala olekuga mees. Ta ulatas Õnnele käe, teda samal ajal uurivalt vaadates.
“Alan.”
“Õnne.”
“Meeldiv tutvuda.”
“Samad sõnad.”
Elutoa diivanilt tema selja taga tõusis püsti noorem kahupäine mees, kes astus samuti mõned sammud ukse poole.
“Karl.”
“Karl on minu vend,” täiendas vahepeal samuti tuppa jõudnud Aili.
“Mina olen Õnne, väga meeldiv.”
Õnne aitas Inesel kaasavõetud söögid-joogid autost tuppa tuua. Inese jõnglased jooksid koos Aili ja Alani kahe pojaga sisse-välja. Õnne uuris vaikselt ümbrust. Maja oli seest natuke tume ja sünge, aga asukoht imeline ja aknast avanev merevaade lummav.
Taustal käis arutelu sel teemal, et Alan sõidab kuskile angerjaid tooma ja tüdrukud lähedal asuvasse külla Aili sõprade juurde.
“Või lähed Alaniga angerjate järele?” küsis Aili.
Г•nne oli natuke hajevil, nii et ei tabanud kohe, millest jutt.
“Kust sa neid tood?” küsis ta Alanilt, kui oli natuke keskenduda suutnud.
“Sinna on mõnikümmend kilomeetrit.”
Tüdrukud startisid varsti. Aili tantsiskles suure maasturi juhiistmel muusika rütmis, Õnne nautis kõrvalistmel autoaknast imelisi vaateid suvistele maastikele, Ines istus taga. Nad olid juba suurelt teelt väiksemale keeranud, kui nägid vasakul põllu kohal vikerkaart. Kõik kilkasid vaimustusest. Aili pidas auto tee ääres kinni, nad avasid uksed, et telefonidega paremaid pilte saada ja avastasid