Gunteri talv

Juan Manuel Marcos

Romaan kirjeldab Maailmapanga külmaverelise, Saksa päritolu paraguaylasest juhi reisi oma värvika ja tundliku hispanistist abikaasaga ühe Lõuna-Ameerika riigi terrorismi keskpunkti Falklandi sõja ajal. Ta läheb appi oma õetütrele, keda võimud peavad vangistuses ja piinavad luuletuste kirjutamise eest. Raamatus heidetakse huumoriga vürtsitatud pilk meie aja paradoksidele, lugeja ette ilmuvad tegelikud ja kujutletavad paigad Asunciónis, Corrienteses, Buenos Aireses, Mehhikos, New Yorgis, Pittsburghis, Oklahomas, Madridis, Pariisis ja Bukarestis. Kriminaalse loo varjus kohtuvad poliitilised, mütoloogilised, eksistentsiaalsed, ühiskonnakriitilised, ajaloolised, erootilised ja kirjandusloolised süžeeliinid. Juan Manuel Marcose (1950) „Gunteri talv“ on esimene eesti keelde tõlgitud Paraguay romaan. 1987. aastal ilmunud teose võtsid hästi vastu nii lugejad kui kriitikud, ilmumisaastal pälvis romaan El Lectori auhinna ning valiti Paraguay aasta raamatuks.

Juan Manuel Marcos

Gunteri talv

Ehkki romaanis esineb tõesti elanud isikute nimesid, on kõik selle loo tegelased ja olukorrad kokku pandud paljudest isikutest ning neid on täiendanud autori fantaasialend. Autor ei soovi vihjata ühelegi tegelikule isikule, institutsioonile ega sündmusele ning õieti ei ole ka põhjust seda oletada.

I osa

I

Veidi enne Corrientese lennukisse istumist oli Toto Azuaga pidanud Oklahomas sügisseminari viimase loengu. Cathedral of Learningi kolmeteistkümnenda korruse kitsukeses seminariruumis pilgutasid magistrandid tülpinult silmi. Azuaga oli heitnud viimase äreva pilgu katkematult langevale tihedale lumele, seejärel harjumuspäraselt hääle puhtaks köhatanud ning alustanud:

„Nagu kõikides Ameerika mandri primitiivsetes ühiskondades, koondub ka tupii-guaraniide usuelu šamanismi ümber. Payé’del ehk ravitsejatel-šamaanidel on samalaadsed ülesanded nagu kõikjal mujalgi ning rituaalne elu on alati seotud normidega, mille eesmärk on tagada ühiskonna sidusus reeglite abil, mille kehtestavad inimestele kultuurilised heerosed (Päike, Kuu jne) või müütilised esivanemad. Seega ei erine tupii-guaraniid siiamaani millegi poolest teistest metsaühiskondadest. Ometigi annavad Prantsuse, Portugali ja Hispaania reisimeeste kroonikad tunnistust ühest märkimisväärsest iseärasusest, mis asetab tupii-guaraniid Lõuna-Ameerika metsarahvaste seas täiesti omaette staatusesse. Mis see siis on? Eurooplased ei võinud hõimude vahelisi lakkamatuid sõdu ja nende usuriitusi pidada muuks kui paganluse ilminguks või saatana kätetööks. Tupii-guaraniide isevärki prohvetlus põhjustas mitmeid väärtõlgendusi. Veel hiljaaegu peeti seda tüüpiliseks kriisiaja messianismiks, reaktsiooniks Lääne tsivilisatsiooni pealetungile. Siiski oli see sündinud ammu enne valgete saabumist, võib-olla juba 15. sajandi keskpaigas. Nähtust küll mõistmata, oskasid juba esimesed kroonikud teha vahet šamaanidel ja teatud salapärastel tegelastel: karaí’del. Viimastel ei paistnud olevat ravitsejaülesandeid, see oli täielikult payé’de pärusmaa. Samuti ei olnud nad riituste läbiviijad. Ei olnud šamaanid ega vaimulikud. Kes karaí’d siis ikkagi olid? Nad ei teinud muud, kui kõnelesid. Ütlesid, et nende ülesanne on kõikjal rääkida. Mitte ainult omaenda kogukonnas, vaid igal pool. Karaí’d reisisid vahetpidamata külast külla ja muudkui rääkisid. Karaí’d võisid karistamatult liikuda sõdivate hõimude seas, neid ei ähvardanud oht, pigem olid nad kõikjal oodatud. Nende tuleku puhuks kanti küla sissepääsuteele lehtedest vaip. (You really are horny. I can see that by the size of your prick, oli öelnud Eliza). Karaí’sid ei peetud kunagi vaenlasteks. Kuidas see oli võimalik? Primitiivses ühiskonnas määratletakse indiviidi sugulussidemete ja kogukonda kuuluvuse kaudu. Need aga pannakse paika põlvnemisahela ja liitlastevõrgustikuga. Tupii-guaraniidel lähtus põlvnemine isaliinist, kuuluti isapoolsesse suguvõssa. Siinkohal ilmneb taas karaí’de veider diskur