Onu Bella Dekameron
Onu Bella
Autor ja tema reisikaaslane on moodsad inimesed, kes otsivad võimalusi hinge- ja meelepuhastuseks ning kiikavad tänu autori elupagasile ja -kogemusele ka minevikku. Just vaade minevikku – läbi Onu Bellaks olemise prisma – moodustab teose selgroo. Autor võtab endale jutuvestja rolli ning kohati tundub, et tal pole aega lõpmatult flirtida lausvalede ja fantaasialennuga. Peeter Oja: “See raamat on eriline mitte ainult ajalookäsitluse, vaid ka värvikate kirjelduste poolest, mis annavad aimu, kuidas eesti inimesed XX sajandi lõpus oma meelt lahutasid.” Mart Juur: “See raamat on nagu India ilma kõhulahtisuseta, Egiptus ilma terroristideta, Kreekamaa ilma eurota. See on rännak sinus eneses.”
SISSEJUHATUS
Kallis XXII sajandi lugeja! Sinu käes on antikvaarne raamat, mille üldnimetaja võiks olla vana. Ära rutta seda kinni panema, sest esmapilk on tihtilugu eksitav. See raamat on eriline mitte ainult ajalookäsitluse, vaid ka värvikate kirjelduste poolest, mis annavad aimu, kuidas eesti inimesed XX sajandi lõpus oma meelt lahutasid.
Kasutades sõna ajalugu, pean ma silmas, et selles raamatus jutustatakse erinevaid lugusid ajast, milles autor viibis, ja sündmustest, milles osales ja mida korraldas. Tsirkust ja leiba on inimolend vajanud läbi aja, mõttetegevuse koha pealt pole ma nii väga kindel.
Onu Bella on hea näide sellest, kuidas kooperatiivi omaniku (eraäri) või vahvlimüüja (1990. aastate alguses väga prestiižne ettevõtlusvorm) raskelt teenitud raha endale saada. Suurtel kiirustel ja hulgakaupa loobuti oma teenitust vabatahtlikult! Piisas kuulutusest, et spordihallis toimub üritus “Onu Bella paradiis”, kus keegi võtab ennast laval paljaks ja teeb natukene suguühteliigutusi, kui rahvas loobus videomaki (raske on kirjeldada selle “pildiaparaadi” tähtsust) ostuks kõrvale pandud summast, et seda kõike oma silmaga näha. Bella uue helikandja, kus kõlas laul “Liputaja, näita riista”, kasuks loobuti isegi osast kardaaniristi rahast. Viimane oli aga tolleaegsetel Vene autodel oluline ja raskesti kättesaadav detail.
Mis sundis inimesi nii käituma? Raske öelda, ega teise pea sisse ju ei näe! Üks on aga kindel. Kogu selle hulluse käivitavaks jõuks oli Onu Bella karismaatiline isiksus ja tema piiritu fantaasia.
Raamat annab ilusa pildi tolle aja inimese varjatud ja varjamata ihadest ning tema arusaamadest, kus paradoksaalsel kombel saavad kokku mõtlemise lineaarsus ja värvikus. Ning kogu seda show’d dirigeerib avantüüride meister Onu Bella!
Miks pöördun XXII sajandi lugeja poole? Põhjus on lihtne. Vaid distantsilt joonistub pilt selgemalt välja. Võib-olla paljud kirjeldused tunduvad veidrad ja naljakad just tagantjärele vaadates, samas kui koomilised situatsioonid antud ajas jätavad aastaid hiljem külmaks või näivad lihtsalt debiilsed.
Kuid aitab luilutelust! Kinnitagem turvavöö, nagu meie ajal öeldi, ja keerates lehekülge, alustagem lendu ajas tagasi!
Tere tulemast, eesti inimene 1990. aastatel!
В В В В Peeter Oja
INTRODUKTSIOON
Autor viib lugeja Eestist väga kaugele. Kaaslanna Geete Pärlirätiga külastatakse kolme Atlandi ookeani saart. Nendel retkedel, tuhandete kilomeetrite kaugusel kodumaast, eemal tavapärasest keskkonnast ja rutiinsest igapäevaelust, avaneb mõlemal kordumatu võimalus kiigata kõverpeeglisse, kust vaatavad vastu nüüdisaegse eestlase, aga ka heaoluühiskonnas karastunud eurooplase pisut deformeerunud pale ja kohati võõristust tekitav eluhoiak. Esimestest külvatud euroopalikkuse seemnetest on võrsunud viljad ning nende maitsmise, hinnangute andmise ja tõekspidamiste sorteerimisega kaks reisihuvilist tegelevadki.
Nii autor kui ka reisikaaslane on moodsad inimesed, kes otsivad võimalusi hinge- ja meelepuhastuseks ning kiikavad tänu autori elupagasile ja – kogemusele ka minevikku. Kodust eemalolek loob suurepärase miljöö meenutamaks aastatetaguseid sündmusi. Just vaade minevikku – läbi Onu Bellaks olemise prisma – moodustab teose selgroo. Selle üksikud lülid annava