Назад к книге «Minu Saksamaa. Kirju lapitekk» [Marianne Suurmaa]

Minu Saksamaa

Marianne Suurmaa

Tänapäevane Saksamaa on kirju nagu lapitekk: rahvusvahelised metropolid ja romantilised väikelinnad, veinikülad ja õlleaiad, keskaegsed kindlused ja kaunid pargid, moodsad tehased ja hea elujärg. Peale kirjususe iseloomustavad seda maad aga reeglid. Kord peab olema! See on lause, mis rõõmustab sakslase südant enim.
Saksa linnades on tehtud Euroopa ajalugu ja selle pinnalt võrsunud kultuur on olnud paljude sajandite jooksul tihedalt seotud ka Eesti kultuuri ja ajalooga.
Ametilt joogaõpetaja ja koolitaja, elan praegu perega Lõuna-Saksamaal. See raamat on lugu seiklustest ja eneseotsingust, millesse on põimitud killukesi argipäevast viiel võõrsil viibitud aastal. Asusime teele haagissuvila ja kahe väikese lapsega. Meil polnud aimu, kuhu me välja jõuame. Sõitsime läbi terve maa – põhjast lõunasse ja idast läände. Elasime veidi üle aasta Stuttgardi lähedal väikeses nukulinnas ja peale seda jäime Alpide juurde Baierimaale.

Marianne Suurmaa

Minu Saksamaa

See raamat on pühendatud minu perele – abikaasa Svenile ning lastele Hannale ja Rolandile, kellega koos oleme selle seikluse teoks teinud.

Samuti tänan oma vanemaid ja vanavanemaid. Vendi Rennot, Reiot ja õde Enelit, kellega koos olen üles kasvanud ning kes on mulle väga olulised. Tänan kõiki sõpru, kes on meie jaoks olemas olnud.

Kummardan maani kõikide kunagi raamatu kirjutanute ja toimetajate ees. Alles nüüd olen saanud teada, mida see tähendab… Eriline tänu kuulub muidugi Petrone Prindile ja toimetaja Mari Kleinile! Ilma teieta poleks seda raamatut sündinud!

See raamat on pГјhendatud ka kГµigile Saksamaa huvilistele, rahututele hingedele ja otsijatele. KГµigile, kes armastavad lugeda ning tunnevad huvi teiste maade ja rahvaste vastu.

Jagan teiega killukesi kogetust ja loodan, et igaГјks leiab just selle, mida ta siit otsib.

Vahest ka inspiratsiooni seda maad Гјkskord ise kГјlastada?

SISSEJUHATUS

Milleks me üldse midagi teeme? Meie sisemine instinkt on kasvada ja areneda. Võtta elult vastu katsumusi ja neid läbida. Üks parimaid arenguviise on rändamine. See tähendab mugavustsoonist välja astumist, tuttava ja turvalise selja taha jätmist, enda ja maailma hoopis uuest vaatenurgast vaatamist. Me saame rännata välises maailmas, kohtudes uute inimestega, elades läbi uusi olukordi ning pannes ennast proovile. Praegu on seda palju lihtsam teha kui vanasti. Peab vaid tahtmist, julgust ja natuke õnne olema.

Rännata saab ka iseenda sees – näiteks meditatsiooni, palve või hingerännakute kaudu, samuti loomingu, kunsti või muusikaga tegeledes. Üks maalib, teine koob vaipa, kolmas mängib pilli või laulab. See võib juhtuda kontserdil meeliülendavat muusikat kuulates, joogaharjutuste ajal või tantsides. Oluline on, et pöörame tähelepanu sissepoole ja lubame enesel mõneks ajaks argiteadvusest eemalduda, et saada kontakti enda sees peituvate sügavamate tasanditega. „Otsige iseendas ja te leiate kõik!“ ei ole vaid kõlav sõnakõlks, vaid kõikide vaimsete õpetuste tuum.

Siinses raamatus leidub mõlemat rännuviisi. Meie füüsiline rännak viis meid Saksamaale, sõitma laste ja karavaniga läbi terve maa, põhjast lõunasse ning idast läände, kuni lõpuks kodu leidsime ja pikemaks pidama jäime. Sisemine rännak – sest uus ja tundmatu olukord paneb proovile – sundis seniseid tõekspidamisi üle vaatama ning paljut ümber hindama. Vanad ja harjumuspärased sotsiaalsed normid, ootused, rollid, käitumisviisid (jne) ei pruugi uues olukorras enam toimida. Isegi varasem identiteet võib ühel hetkel hoopis kokku variseda. Seda on mingil määral kogenud kõik, kes pikemat aega välismaal elanud või maailmas palju ringi rännanud. See on võimalus – kõige intensiivsemal kujul – saada teadlikuks nii oma hinge sügavaimatest igatsustest kui ka suurimatest hirmudest, mis takistavad meil oma unistusi ellu viia. Ainuüksi tarkade raamatute lugemisest ei piisa, et vastata eluliselt tähtsatele küsimustele: mis on elu mõte? Kuidas saavutada tõelist meelerahu