Loomult loom I

Aleksei Turovski

Uus trükk 2004. aastal ilmunud populaarsest raamatust. · Kas te teate, et kui emalõvi soovib isalõviga lähemalt tuttavaks saada, on tema käitumisviis väga sarnane inimese käitumisele? · Kas te teate, et mõnigi kord on keha puhtus loomale tähtsam kui külluslik toit? · Kas te teate, et kaevurrott kasvatab endale ise köögivilja? Tuntud zooloogi Aleksei Turovski raamat kirjeldab loomade käitumist söömise, soojätkamise, järeltulijate kasvatamise, rännete ja veel mõnest muustki vaatekohast. Ainevald on huvitav, tihti üllatav ja kummutab mõnegi senise arusaama. Lisaväärtuseks on autori humoorikalt soe suhtumine kogu elusloodusse, sealhulgas inimesse. Raamat on koostatud algselt Kuku raadios peetud vestluste põhjal ja sisaldab autori enda võluvaid joonistusi.

Aleksei Turovski

Loomult loom

Tervist, head sõbrad! Tervist teile ja teie loomadest sõbrakestele. Ma loodan, et keegi ei pane pahaks, kui ma pöördun teie poole just sedaviisi – teie ja teie loomadest sõbrad. Sest ma ei ole kohanud inimest, kelle hinges poleks sõprustunnet või vähemalt soojust kas või mingisuguse looma vastu.

Ma arvan, et parimaks näiteks on siin hobune. Hobuse ja inimese vaheliste suhete kohta võin oma praktikast kindlalt öelda – ma ei tea kedagi, kes ei salliks hobuseid. Kuid õigupoolest peaks sallivalt suhtuma kõikidesse loomaliikidesse, ka ohtlikesse loomadesse, ka niinimetatud kahjuritesse. Inimesel pole sünnis loomadesse halvasti suhtuda. Loom ei saa iseenesest milleski süüdi olla. Kahjur – see on poliitiline, majanduslik, põllumajanduslik, meditsiiniline mõiste, kuid ei bioloogias ega zooloogias ei tähenda see midagi. Kõigil loomaliikidel on meie planeedil oma „aadress” ehk leviala ja oma „elukutse” ehk ökoloogiline nišš. Olgu nad siis kes tahes, olgu nad ka parasiidid või kiskjad, ilma nendeta oleks elu meie planeedil üsnagi kaheldav. See on Regnum animalia, loomade kuningriik, kuhu kuuluvad kingloom ja papagoi, sipelgas ja kaheksajalg, imetajad ja maod. Ning me ei pääse mööda ka inimesest.

Olen ametilt zooloog ja töötanud kõikmõeldavate loomadega – Tallinna Loomaaia loomadega, putukatega, kaladega, parasiitidega, ussidega, puukidega, aga ka kägudega ja isegi limaeoslastega, rääkimata kõrgematest esikloomadega nagu näiteks orangutanid ja šimpansid. Ka inimestega olen töötanud ja töötan siiamaani. Ja kuigi ma kavatsen selles raamatus rääkida peamiselt loomade käitumisest, siis – võite mind uskuda – räägin ma samal ajal ka kõigist loomade elu tähtsamatest aspektidest, sest just loomade käitumine annab kõige terviklikuma pildi sellest, mismoodi nad elavad.

Loomne elu on nii tohutult mitmekesine nähtus, see mõiste hõlmab nii paljusid asju, et zooloogidel tuleb murelikult nentida: „Mis füüsikutel viga, võrreldes bioloogidega. Neil on nende matemaatika, mida saab igal pool rakendada. Tõsi, nendegi teadus on faktirohke, nagu bioloogiagi. Kuid füüsikud võivad püstitada hüpoteesi, luua teooria ja seda siis kohe matemaatika abiga formaliseerida, hüpoteese analüüsida, eksperimentaalselt kontrollida, siis veel teooria õigsust kontrollida, ja kui kõik on õige, oma teooriaid universaalselt rakendada. Meie, bioloogid, eriti zooloogid, oleme aga nagu Robinson Crusoe üksikul saarel, meie ees on tohutu palju erinevaid konserve. Karpidel on küll sildid, kuid tihti ei ütle need sisu kohta midagi, mõned sildid on valed, mõni karp on sildita, ja mis kõige hullem – konserviavajat ei ole.”

Õnneks on viimasel ajal asi siiski muutunud. Molekulaargeneetika ja ka teised bioloogilised teadusharud on tublisti edasi arenenud. Meil on juba enam-vähem korralik ülevaade zooloogilistest nähtustest, ja mida rohkem meil on võimalik kasutada huvitavaid hüpoteese ja isegi teooriaid, seda selgemaks saab üks tähtis asi: käitumine on kõige holistlikum, süsteemselt kõige terviklikum loomse elu aspekt. Niisiis tegeleme käitumisega.

Looma käitumine algab juba enne tema sündi või munast koorumist ja kestab ka