Imelik nГµukaaeg. Isa pГµnevad unejutud ajaloost
Jaak Juske
Jaak Juske, kelle raamatud Tallinna ja Tartu unustatud lugudest on köitnud paljusid täisvasvanuid, on kirja pannud meie lähiajaloo laste jaoks arusaadavas ja põnevas võtmes. Mis mänge mängiti, kui arvutimänge polnudki? Milliseid komme sõid issid, kui nad olid nii sama vanad kui lapsed praegu? Kuidas sõbraga kinnominek kokku lepiti, kui mobiiltelefon alles ootas leiutamist? Kust tuli meie sinimustvalge lipp ning millised lipud lehvisid siis, kui issid-emmed lapsed olid? Miks vanadel fotodel kõigil lastel ühesugused kaelarätid kaelas on? Juske toob nostalgianaeratuse näole vanematele ja ajab silmad imestusest suureks lastel. Aga miljon miksi, mis lastel muidu täiskasvanute jutu kõrvalt kuulates tekivad, saavad vastuse. Köitvat teksti saadavad ühtaegu teravmeelsed ja lapselikult võluvad illustratsioonid, mille autoriks on noor kunstnik Merilyn Anvelt.
Jaak Juske
Imelik nГµukaaeg. Isa pГµnevad unejutud ajaloost
Brita jääb magama
Kell oli juba üheksa läbi, kui Brita lõpuks hambad pestud sai, voodisse läks ja teki peale tõmbas. Nüüd tuli isa uudistesaate vaatamisest kõrvale meelitada. Ikka selleks, et ta Britale ja tema õele Emmale unejuttu loeks.
Britale meeldis kõige rohkem, kui isa rääkis mõne põneva jutu ajaloost. Ah et mis on ajalugu? Ajalugu pajatab sellest, kuidas inimesed vanasti elasid. Eriti huvitavad olid Brita jaoks need lood, kus isa oma lapsepõlve meenutas. See kauge aeg tundus Britale üks vägagi kummaline aeg – paljud asjad oli hoopis teistmoodi või polnud neid asju siis üldse veel olemas.
Brita isa oli olnud Brita vanune ligi 30 aastat tagasi. Brita käis juba teises klassis ja oskas seega väga hästi kasvõi 300ni lugeda. Aga see 30 aastat tundus ikka väga pikk aeg. Brita oli just saanud kaheksaseks aga selle 30 sisse mahtus ikka päris mitu kaheksat.
Isa juttudest selgus, et tol kaugel ajal ei olnud Eesti vaba riik. Nii nagu Eesti on vaba täna. See tähendas, et kõike ei võinud teha ja kõike ei võinud rääkida. Ja kõige kummalisem oli, et see ei käinud mitte laste kohta. Hoopis täiskasvanud inimestel oli võrreldes praeguse vaba Eestiga paljud asjad keelatud.
Seda aega kutsutakse tavaliselt Vene ajaks, sest Eestit valitseti siis Venemaalt Moskva linnast. Tallinn oli ka tol ajal Eesti pealinn, aga Moskva oli kõige tähtsam. Kuid seda aega tuntakse ka nõukaajana, sest Eesti kuulus siis vastu oma tahtmist hiigelriiki nimega Nõukogude Liit. Eestit kutsuti siis ENSV-ks – Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Brita oli telekast näinud naljaseriaali, mis rääkis elust ENSVs. Või Brita vähemasti arvas, et tegemist on naljasarjaga.
Laste elu tundus aga Vene ajal päris tore olevat, kuigi Brital oli raske mõista elu ilma interneti ja mobiiltelefonita. Igatahes oli vana aja lastel igasugu muid toredaid mänge.
Aga kui isa juba koolis käis, hakkas Eesti jälle vabaks saama. Isal kohe silmad särasid, kui ta sellest ajast rääkis. „Ju see vabadus on umbes sama kallis asi nagu mu uued PetShopid või Legod,“ mõtles Brita isa jutustusi kuulates endamisi.
Isa oli rääkinud oma unejuttudes ka sellest ajast, mis eelnes tema lapsepõlvele. Kuidas sündisid Eesti lipp ja riik. Brita tahtis nii mõndagi vanasti olnud asja ise kogeda, aga samas oli hea just nüüd praegu oma soojas voodis olla.
Kell hakkas kümme saama, kui Brita lõpuks magama jäi. Uneilma jõudes meenusid talle isa räägitud toredad unejutud ajaloost.
Г•nnelikust ajast
Tänapäeva lapsed elavad väga õnnelikul ajal, ajal kui Eesti on vaba riik. Sellist aega on ajaloos olnud väga vähe.
Eestimaa ajalugu algas meeletult ammu – 12 000 aastat tagasi. Just siis lõppes tuntud multifilmist kõigile lastele teada jääaeg. Eestit katnud ülipaks jääkilp sulas ära. Kui ilm soojenes, tulid Eestimaale ka esimesed inimesed ja lõid siia oma kodu.
Päris muistsel ajal Eesti riiki veel polnud, aga meie esivanemad said vabade inimestena oma lapsi kasvatada ja maad harida. Siis algas aga koletult pikk aeg, mil kes