Osvald Käpp
Tiit Lääne
Osvald Käpa olümpiakuld 1928. aasta Amsterdami mängudel on Eesti maadlusspordi üks verstaposte, mis kõrgub spordikaardil tulevikus ka aastate pärast. Paljudele üllatusena tulnud olümpiaedu taga oli aastaid rassimist ja higivalamist matil, võite ja kaotusi, mis vormisid Käpast suure võitja.
Tiit Lääne
Osvald Käpp
Sari “Olümpiavõitjad”
Varem ilmunud:
“Jaan Talts” 2004
“Jaak Uudmäe” 2004
“Aavo Pikkuus” 2004
“Johannes Kotkas” 2005
“Svetlana Tširkova” 2006
“Jüri Tarmak” 2006
“Mait Riisman” 2006
“Erika Salumäe” 2006
“Voldemar Väli” 2007
“Alfred Neuland” 2007
“Viljar Loor” 2007
“Ivar Stukolkin” 2008
“Kristjan Palusalu” 2008
Maailma võitja Osvald Käpp
“Osvald Käpa olümpiakuld 1928. aasta Amsterdami mängudel on Eesti maadlusspordi üks verstaposte, mis kõrgub spordikaardil tulevikus ka aastate pärast. Paljudele üllatusena tulnud olümpiaedu taga oli aastaid rassimist ja higivalamist matil, võite ja kaotusi, mis vormisid Käpast suure võitja.
Tema kullane saavutus Amsterdami mängudel tegi Käpast meie võituderohke maadlusspordiajaloo ühe kangelase. Aastad võivad mööduda ja medalisära võib tuhmuda, kuid Käpa olümpiavõit kinnitab meile alati, et väike Eesti on maailma maadluskaardil suuri tegusid teinud.
Ja innustagu see tähis meid ka nendel päevadel, kui võiduõnn ja medalisära meile selja pööravad.”
В В В В Harald Tammer,
В В В В Eesti Spordilehe peatoimetaja, 1928
Eesti olГјmpialoo suurim Гјllataja
Kui rääkida meie olümpiaajaloo suurimast üllatuskullast, siis kahtluseta väärib seda aukohta maadleja Osvald Käpa võit 1928. aasta Amsterdami mängudel. Võit, mis on jäänud paljuski erakordseks ja tähelepanuväärivaks.
Sest kui iseenesest polnud Eesti maadlejate edu sõjaeelsetel olümpiatel erandlik, siis Käpa suurvõidu väärtus peitub tõsiasjas, et ta krooniti olümpiavõitjaks eestlaste jaoks n-ö kõrvalalal.
Kreeka-rooma maadluses kindlalt maailma paremikku kuulunud Tallinna kalevlane otsustas nimelt treeningu mõttes proovida Amsterdamis kõigepealt vabamaadlust. Suurepärane füüsiline vorm ja kreeka-rooma maadluse hea tehnika võimaldasid aga eestlasel alistada vabamaadluse matil üksteise järel kõik oma olümpiakonkurendid ja nii lõppes proovimine suurvõistlustel olümpiakullaga.
Käpa suurepärane sportlik vorm võimaldanuks olümpiamatil tookord kindlasti edu jätkata ka kreeka-rooma maadluses, kuid paraku katkestas õnnetu vigastus tema võidutee Amsterdamis.
Eesti olümpiadelegatsioonile oli Osvald Käpa edu üheksandatel suvemängudel siiski tõeline pommuudis. Seepärast ei võetud traagiliselt tema poolt kreeka-rooma maadlusturniiri pooleli jätmist.
Kahju vaid, et olümpiavõitja värvikas sporditee ei jätkunud Eestis ja Euroopas, vaid mees otsustas parimas sportlaseeas jalgadelt raputada sünnimaa tolmu. Siirdunud olümpiajärgsel aastal Ameerikasse, jäigi Käpp Uude Maailma elama.
Eesti spordiau kaitsmisele ta selga siiski ei pööranud. Ühendriikides esialgu oma sporditeed jätkanud Käpp oli Eesti olümpiavõistkonna edukaim sportlane ka järgmistel mängudel. Teist olümpiat järjest. Los Angeleses 1932. aastal, kus Käpp kandis mängude avamisel trikoloori, jõudis ta esikuuikusse mõlemas maadlusviisis ning käeulatuses oli ka pronksmedal.
Eestist lahkumine sporditee tipus olles viis aga Käpa kiiresti nende spordikuuluste hulka, keda rahvas unustama kippus. Võibolla sellepärast on temast aastate jooksul räägitud vähem kui ühestki teisest meie olümpiasangarist. Olgugi, et Käpp oli üks neid väheseid vabas maailmas elanud Eesti spordikuulsusi, kes Eestimaaga aktiivselt suhtles ja seda mitut puhku külastas. Punavõimu jaoks oli Käpp mees, kelle hingele mingit surmapattu ei kirjutatud. Vastupidi, ajakirjanduse abil püüti teda kasutada pigem oma huvides.
Siiski teati ja räägiti temast vähe. Seetõttu jäävad Eesti olümpiavõitjate nimetajad sageli hätta just Käpa nime meeldetuletamisega, sest Osvald Käpa