21 maailmakuulsat heliloojat
Laura GrГјnberg
Vene helilooja Serovi sõnul seisneb muusika jõud selles, et ta täiendab poeesiat, tõestades, et kõike ei saa või peaaegu ei saa väljendada sõnades. Me ei tea ega võigi kunagi teada, kes leiutas muusika, nagu me ei tea, kes leiutas kõne. Iidsetest aegadest on inimene tundnud vajadust väljendada oma tundeid laulmise kaudu. Aga kus on laulud, seal on ka muusika. Muusika on aidanud pidudel lõbutseda, kõlanud religioossetel tseremooniatel ja teatrietendustel, pannud töö jõudsamalt edenema. Iga sajand on andnud meile palju suurepäraseid muusikuid. See raamat esitleb neist 21, pakkudes ülevaadet nende teostest ja eluteest. Teoses käsitletud maailmakuulsad heliloojad: Vivaldi, Bach, Haydn, Mozart, Beethoven, Rossini, Schubert, Berlioz, Chopin, Liszt, Wagner, Verdi, Strauss, Brahms, Tšaikovski, Grieg, Puccini, Sibelius, Stravinski, Kálmán, Gershwin.
Laura GrГјnberg
21 maailmakuulsat heliloojat
ANTONIO VIVALDI
1678–1741
ANTONIO VIVALDI TEOSEID
“Gloria” (1708)
ViiulikontsertL’estro armonico op. 3 (1712)
OratooriumJuditha triumphans devicta Holofernes barbarie (1716)
Programmiline kontsert “Aastaajad” (1728)
Ooperid – Orlando finto pazzo (1714)
L’Incoronazione di Dario (1716)
Ercole su’l Termodonte (1723)
Il Giustino (1724)
L’Olimpiade (1734)
Tamerlano (1735)
Feraspe (1739)
4. märtsil 1678 sündis Veneetsias elavate Vivaldide perekonda esiklaps. Seitsmendal kuul ilmale tulnud lapsuke paistis nii nõrguke, et peljates tema esimesi hingetõmbeid ühtlasi viimasteks jäävat pidas ämmaemand paremaks vastsündinu kohe ära ristida, andes talle nimeks Antonio Lucio.
Kuigi perekonda sündis pärastpoole veel kaks poega ja kolm tütart, sai muusik üksnes esiklapsest. Nooremad vennad hakkasid isa eeskujul parukategijateks.
Antonio esimestest eluaastatest on teada vähe. Tema musikaalsus ilmnes õige varakult. Juba 10-aastaselt asendas ta Püha Markuse kiriku orkestris tihtipeale oma isa, kui orkester esines väljaspool Veneetsiat. Poisi esimene ja peamine õpetaja oligi tema isa Giovanni Battista, kellest oli tolleks ajaks kujunenud tõeline viiulivirtuoos. Oletatakse samuti, et noor Antonio võttis kompositsioonitunde 1690. aastal surnud auväärselt maestro Giovanni Legrenzilt. Oma esimese helitöö kirjutas nooruk 1691. aastal. Ka annavad noore Vivaldi virtuoosne mängustiil ja esimeste heliteoste iseärasused alust oletada, et 18. sajandi algul oli ta seotud kuulsa Roomas tegutsenud itaalia viiulimängija ja helilooja Arcangelo Corelliga. Suurt mõju avaldas noore Vivaldi kujunemisele tema sünni- ja lapsepõlveaastate linna muusikaline atmosfäär.
Otsuse valida vaimuliku karjäär tegi Antonio arvatavasti isa mõjul, kes oli aastaid tegev olnud Püha Markuse kirikus. Nagu selgub dokumentidest, ordineeriti viieteistkümne ja poole aastane Antonio Vivaldi 1693. aasta 15. septembril alama astme vaimulikuks, nn väravavahiks, kel oli õigus kiriku uks lukust lahti keerata. Järgnevatel aastatel omandas ta veel kolm alamat ja kaks kõrgemat vaimulikku tiitlit ja õiguse teenida päevastel jumalateenistustel. Kõik need aastad oli tema peamine huvi muusika. Kasutades ära võimaluse saada preestri abiliseks, loobus Vivaldi õpingutest vaimulikus seminaris jätmaks endale rohkem aega muusikaga tegelemiseks. Seega pole imestada, et peatselt oli ta juba omandanud väljapaistva viiulivirtuoosi maine. 1703. aasta septembris, varsti pärast preestriks pühitsemist, kutsuti Antonio Vivaldi muusikaõpetajaks tütarlaste varjupaika Ospedale della pietá’sse. Sellega oli alanud tema hiilgava pedagoogilise ja loomingulise tegevuse esimene etapp.
Varjupaiga muusikaõpetajana leidis Vivaldi end suurepäraste muusikaliste traditsioonidega keskkonnast, kus avanesid võimalused teostada kõige erinevamaid loomingulisi ideid. Nagu teisedki 18. sajandi heliloojad-pedagoogid, pidi ka Vivaldi pidevalt kirjutama oma õpilaste tarbeks suurel hulgal vaimulikku ja ilmalikku muusikat – oratooriume, kantaate, kontserte, sonaate jms. Peale selle tegel