Heino Lipp

Tiit Lääne

Uus sari armastatud spordikuulsustest, kes olümpiakullani erinevatel põhjustel ei jõudnud või kes esindasid spordiala, mis olümpiakavva ei kuulunudki. Esimene raamat on Heino Lipust, mehest, kes oleks võinud olla mitme olümpia kangelane, kui kuri saatus ja võõras võim ei oleks kõigi aegade ühelt suuremalt kergejõustikutalendilt nii alatult ja aralt selle võimaluse võtnud.

Tiit Lääne

Heino Lipp

Spordi vГµlu

Spordi võlu seisneb selles, et suurvõidud ei ole ainult suurte rahvaste eelisõigus. Väikese Eesti sportlaste olümpiamedaleid on jagunud nii Tsaari-Venemaale, Nõukogude Liidule kui Rootsi Kuningriigile. Ei ole meie sportlased süüdi, et 89-aastasele Eesti Vabariigile on neil olnud võimalus olümpiatelt medaleid tuua vaid 32 aasta jooksul (1920 – 1936 ja 1992 – 2006).

Pingelises konkurentsis saavutatud võit väärib alati imetlust. Olla väikerahva esindajana kõikidest parem, tulla võitjaks Suurimatel Mängudel, tähendab kangelaseks tõusmist.

Eesti Olümpiakomitee algatusel, spordialaliitude ja – ühenduste, Sporditeabe Sihtasutuse ning Kultuurkapitali toel alustati 2004. aastal raamatusarja Eesti olümpiavõitjatest.

Soovime ja loodame, et see sari jääb aegadeks kestma, et sel lõppu ei tulegi.

Rahvale on kõik meie olümpiavõitjad kangelased. Kõik spordikangelased ei ole aga olümpiavõitjad. Sellepärast otsustas Eesti Olümpiakomitee koos oma partneritega paralleelselt olümpiasangarite sarjaga talletada raamatusse ka neid armastatud spordikuulsusi, kes olümpiakullani erinevatel põhjustel ei jõudnud või kes esindasid spordiala, mis olümpiakavva ei kuulunudki.

Esimene raamat on Heino Lipust, mehest, kes oleks võinud olla mitme olümpia kangelane, kui kuri saatus ja võõras võim ei oleks kõigi aegade ühelt suuremalt kergejõustikutalendilt nii alatult ja aralt selle võimaluse võtnud.

Mart Siimann, Eesti OlГјmpiakomitee esimees

Kangelane, kelle suurust ei mõõdeta medalitega

Heino Lipu suurusest räägivad tulevastele põlvedele saavutatud tulemused ja rekordid, mitte suurvõistluste medalid, mille eest teda võistlema ei lubatud. Tiitliteta rekordimeheks jäänud Lipp ei ole ainulaadne mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma spordis. Vähe on taolisi suurusi, kellele pole antud võimalust oma võimeid realiseerida suurvõistlustel. Kergejõustikus mahub Lipu kõrvale ehk Rootsi 20. sajandi suurimaks kergejõustiklaseks hinnatud kesk- ja pikamaajooksja Gunder Hägg, kellelt röövis medalid sõda ja elukutseliseks tunnistamine.

*

Eesti spordi suurkuju Heino Lipp viis endaga kaasa terve rea legende ja küsimusi, mida jääbki saatma igavene saladusloor.

Kes ikka oli Heino Lipp, Eesti kergejõustiku võibolla läbi aegade suurim anne, mitmekülgsuse etalon? Milleks oli ta võimeline tegelikult ja mis oli see põhjus, miks spordikuulsus oli määratud veetma oma karjääri koduarestis?

Ka Lipp ise ei vastanud nendele kГјsimustele. Kas ta pettunud mehena ei tahtnudki neid vanu haavu lahti kiskuda vГµi ei teadnud temagi kГµiki tagamaid. On vaid oletused, arvamused.

*

Põhiküsimus, miks Lippu kordagi välismaale ei lubatud, sai erinevaid arhiivitoimikuid lugedes ilmselt selgeks: Heino Lipu nimi oli kirjas Teise maailmasõja aegses saksa luureorganisatsioonis Tümmler. Ilma et ta sellest ise oleks midagi teadnud. Tõenäoliselt.

Grupi liikmed värbasid 1944. aastal uusi liikmeid ja tassisid nende juurde varustust pooleldi vägisi. Aga nimed pandi kirja. Sest nagu iga organisatsioon, nii soovis ka Tümmleri luuregrupp omada võimalikult palju liikmeid. Ja nii oli seal kindlasti teisigi, kes oma olemasolust selles grupis ei teadnudki.

Nagu oli ka KGB agentide puhul. Näiteks oli 1935. aastal ka Eesti suursaadik Põhjamaades Karl Robert Pusta tema enda teadmata kantud enne vapside kavandatud võimupööret uute ministrite nimekirja. See lõppes saadikule arreteerimisega.

Aga Lipu puhul oli tema nime п¬Ѓgureerimine TГјmmleri grupis tГµsine sГјГјdistus. 1945. aasta suvel ta korra arreteeriti, kuid lasti kui tippsportlane lahti. VГµima