Accra käsikiri
Paulo Coelho
14. juuli 1099. Ristisõdijad piiravad Jeruusalemma, linn on langemas. Linnarahvas, rahumeelselt kõrvuti elavad kristlased, juudid ja moslemid, kes valmistuvad võitluseks ülekaaluka vaenlase vastu, kogunevad linnaväljakule kuulama kummalist kreeklast, keda hüütakse Koptiks. Suure lahingu eelõhtul ootavad mehed ja naised küllap juhatust selle kohta, kuidas vaenlasele vastu panna. Kopt aga kõneleb neile elust ja inimese kohast siin ilmas, nõrkusest ja tugevusest, armastusest ja sõprusest, truudusest ja valikutest. Mis jääb järele, kui kõik on hävitatud? Ka nüüd, palju sajandeid hiljem, peavad targa mehe vastustes peituvad inimlikud väärtused endiselt paika. Paulo Coelho „Accra käsikiri“ paneb meid mõtlema selle üle, kes me oleme, mida kardame ja mida tulevikult ootame. 168 lk
Paulo Coelho
Accra käsikiri
Oo, Maarja, pärispatuta saadud,
palveta meie eest, kes me hГјГјame su poole.
N.S.R.M. – ile tänuks ime eest, ja Mônica Antunesile, kes ei ole lasknud oma õnnistustel raisku minna.
Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast,
nutke pigem iseendi ja oma laste pärast.
В В В В LUUKA 23:28
EessГµna ja tervitus
1945. aasta detsembris leidsid kaks venda kunagise Ülem-Egiptuse aladel Hamra Domis puhkepaika otsides ühest koopast urni papüürustega. Selle asemel et asjast kohalikele võimudele teatada (nagu seaduse järgi oleks tulnud teha), otsustasid nad käsikirjad vanakraamiturul jaokaupa maha müüa, et mitte võimude tähelepanu alla sattuda. Kartes leitud käsikirjade „halba energiat”, põletas vendade ema mitu papüürust ära.
Järgmisel aastal läksid vennad meile teadmata põhjusel tülli. Pidades süüdlaseks sedasama „halba energiat”, andis ema käsikirjad preestrile, kes müüs ühe neist Kairo kopti muuseumile. Seal said papüürused nime, mida kannavad tänase päevani: Nag Hammadi käsikirjad (nimi viitab linnale, mille läheduses asuvatest koobastest käsikirjad leiti). Et tegemist on olulise leiuga, mõistis esimesena muuseumi ekspert Jean Doresse, kes viitab käsikirjadele esmakordselt ühes 1948. aasta publikatsioonis.
Ülejäänud käsikirjad hakkasid vähehaaval mustale turule jõudma. Peagi mõistis leiu olulisust ka Egiptuse valitsus, kes üritas käsikirjade riigist väljaviimist takistada. Pärast 1952. aasta revolutsiooni anti suurem osa materjali üle Kairo kopti muuseumile ning kanti riikliku kultuuripärandi nimekirja. Nende materjalide seast jäi välja üksainus tekst, mis ilmus müügile ühes Belgia antikvariaadis. Pärast tulutuid katseid leida ostjat New Yorgis ja Pariisis müüdi käsikiri 1951. aastal Carl Jungi Instituudile. Pärast tuntud psühhoanalüütiku surma jõudis papüürus, mida uuemal ajal tuntakse Jungi koodeksi nime all, tagasi Kairosse, kus säilitatakse tervikuna ligi tuhandest leheküljest ja fragmendist koosnevat Nag Hammadi lähistelt leitud materjali.
* * *
Leitud tekstide puhul on tegemist ajavahemikus esimese sajandi lГµpust kuni aastani 180 pKr kirja pandud tekstide kreekakeelsete tГµlgetega ning need moodustavad tekstikorpuse, mida tuntakse ka apokrГјГјп¬Ѓliste evangeeliumide nime all, kuna Piibli lГµplikus versioonis neid ei esitata.
Miks?
170. aastal pKr tuli kokku rühm piiskoppe, et otsustada, millised tekstid peavad moodustama Uue Testamendi. Valikukriteerium oli lihtne: sisse pidi jääma kõik, mis aitas võidelda tolleaegsest doktriinist kõrvale kalduvate teoloogiliste seisukohtade ja väärõpetuste vastu. Valituks osutusid meile tuttavad neli evangeeliumi, apostlite kirjad ja kõik muu, mis oli enam-vähem „kooskõlas” keskse ideega, millele nende hinnangul kogu kristlus tugines. Piiskoppide kohtumisele ja sellel välja valitud raamatute nimekirjale viidatakse vähetuntud Muratori kaanonis. Ülejäänud raamatud, nende seas ka Nag Hammadist leitud käsikirjad, jäeti välja kas sellepärast, et nende autorid olid naised (näiteks Maarja Magdaleena evangeelium), või sellepärast