Назад к книге «Ajastaja» [Peep Ilmet]

Ajastaja

Peep Ilmet

Peep Ilmeti luulekogu „Ajastaja“ võtab kokku autori senise lühiluule loomingu. Haikudest ja liivingutest koosnev kogu on jaotatud kuue alapealkirja alla. Esimene osa „Ajastaja“ kujutab suurt aastaringi selle hetkede korduvas kordumatuses. Teise osa „Kulgaasta“ haikud on sündinud Lao-zi „Daodejingi“ üle mõtiskledes. Kolmanda osa „Liivi aasta“ haikud on kirjutatud Juhan Liivi luuletustest lähtudes. Neljas osa „Liivingud“ koosneb autori poolt kasutusele võetud eesti algupäraga luulevormi näidetest. Viies osa „Meelemõlgutuseks“ on autori kaassõna luulekogule, kus ta tutvustab oma vaateid nendele luulevormidele ja ka seda, kuidas tema ise nende kasutamise juurde jõudis. Kaantel on kasutatud kunstnik Agu Pildi tušimaale, mis on valminud just Peep Ilmeti haikude jaoks.

Peep Ilmet

Ajastaja

SISU

Ajastaja

Kulgaasta

Liivi aasta

Liivingud

MeelemГµlgutuseks

AJASTAJA

Tahtes kuhugi kaugele…

Jää sulab ennäe

nii siriseb nireke

kaevusilmaveeks.

Avinurme…

Suurvee sulinais

koevad avid nurmele

koduse nime.

Viljapuuaias ei tea mida oodates…

Vaevalt pudenes

juba uibuoks viipas

jumalaga jää.

“…Kuhu mullused lumed said?..”

Allikasilmas

jahib vesilik vilkalt

toonatalvist lund.

Musttuhandeid naeratusi teades…

Esimene lГµo

teeb lõõritades meele

ytlemata hääks.

Yle nõmme…

Lõolõõri saatel

inimluupindudel käid

syda täis torkeid.

Mine võta kinni…

HiirekГµrvul kГµiv

lõolõõri ei kuulegi

kõrvad vaiku täis.

Pää pööritab…

Vihmast vГµi lГµhnast

lehed kaasikus liikvel

vГµi tont seda teab.

Nuudasjärve viiren…

Visilahäitsme’

satava maalle maha

saiva’ki kodo.

Sõprade meelekindlust imetledes…

Ploomikivike

kruusakivikeste seas

hiljuksi viljub.

Kevadkurvastades…

Suislepa Гµied

matab langeva lume

hilinemine.

Mõeldes Raadi kalmistule, isale teiste seas…

Leinaliivikul

sireliГµiepilved

varjamas varje.

Nii lyhidalt kui võimalik…

Г•is

koduneb

maas

Muinasmaa väraval…

Näe kuldking õitseb

eile siugles siin nastik

kaarnakivi suus.

Tupelkäijatar…

Jaanikutydruk

silm lausa metsa poole

võta või jäta.

Jaaniõhtul purjuspäi…

LГµkkekumadest

pimeneb laas – varjates

sГµnajalaГµit.

Ylekavaldatult mossitades…

Pinina saatel

kaob sääsk silmist teisale

kandes katseverd.

Mõeldes sygava austusega Porgandi-pere igapäevasest lõppematust tööst…

Yks must pilv läks siit

märg on nyyd mets tee hein loog

meel on must mis must.

Vana aedniku ohe…

Ilmast ilma veel

ikka mullas mu sГµrmed

murdumiseni.

Mõeldes nälja kurjale näole…

Põuapäikse pilk

kaetab kaevude silmad

sandil suleb suu.

Mõeldes kõikide igapäevasest leivast…

PГµualongus hein

seisab kui varjusurmas

surma vari yll.

Peenralt maasikaid korjates…

Keskpäevalõõsas

yks varjunud kastetilk

viivitab veidi.

Hukkunuid meenutades…

Tomp merevaiku

veereb lainest liivale

verevaiku kus!

Metskyla poest tulles…

See sajune öö

ravis praod pГµllupeenralt

murekortsud näost.

Kolm kaunist sõna…

Peipsi järv õitses

kolm sГµna sain liivale

siis tuli laine.

Meelega mõista…

RukkililleГµis

suitsupääsukese lend

taevas maa kodu.

Ammendavalt ammendamatu…

Sini – must – valge

pääsu lendu jälgiv silm

Jumal Maa Valgus.

Lend mööda õhu liivapaberit…

Mesilind jГµuab

Гµitsva lГµhmuse juurde

lГµppude lГµpuks.

Pajuvitsakesega sõrmede vahel…

Risti yle tee

tallab sipelgarodu

inimkeelujoont.

Kes otsib kohta kus ta saab…

Rukkiräägu rõkk

hull tulitöö naer rukkis

kodus kustund kirg.

Noil imelisil hommikuil…

Seitse veepiiska

helkleb Г¤mblikuvГµrgul

hingumiseni.

Kõik nõnda põgus…

Vihmapiisk haihtub

juustelt laubalt pГµselt peolt

tahes-tahtmatult.

Oh iga tähesaju aegu…

Kuusirbi lГµikest

pudeneb põimukuu öös

tähtedeteri.

Öökylmakartuses…

Tasahiljuksi

sirutab end kastehein

kastes veel joot