VГµit viha ja Г¤rrituvuse Гјle
William Davies
„Võit viha ja ärrituvuse üle” on käsiraamat neile, kes leiavad, et rikuvad oma pideva ärritumise või pahameelehoogudega nii enda kui ka neid ümbritsevate inimeste elu. Kui leiate end sageli ütlemas ja tegemas asju, millest teate kohe, et need on ebamõistlikud, või mis paistavad algul asjakohased, aga mida te hiljem kahetsete, siis on see raamat teile. See aitab mõista, miks taolist käitumist esineb ja mida teha, et seda vältida. Raamatus kasutatakse positiivset lähenemist, mille pikaajaline eesmärk on püsiv „hea tuju”, ja vaadatakse, kuidas edukalt lahendada olukordi, mis mõjuvad koormavalt ka kõige parema iseloomuga inimestele. • Sisaldab viha ja ärrituvuse tekke ja olemuse selgitust • Sisaldab täielikku eneseabiprogrammi ja vaatluslehti • Põhineb kliiniliselt läbiproovitud kognitiivse teraapia võtetel Dr William Davies on tegutsev diplomeeritud kliiniline psühholoog, Psühhoteraapia Assotsiatsiooni teadusdirektor.
William Davies
VГµit viha ja Г¤rrituvuse Гјle
Tänusõnad
Olles läbi lugenud käesoleva sarja eelmistele raamatutele lisatud tänusõnad, saan ma aru, et kombeks on tänada kõiki toredaid inimesi, kes on kognitiivset teraapiat uurinud ja sellest kirjutanud. Kahtlemata on nad selle tänu kuhjaga ära teeninud. Siiski tahaksin kõigepealt tänada Amyt ja Helenit vaeva eest, mida nad nägid selle raamatu tippimisel nii lühikese aja ja nii suure pingega, avaldamata seejuures vähimatki märki ärritusest. (Vahel sekka mõni söakas, aga üpris põhjendatud kommentaar!) Samuti tänan Paul Gilbert’i minu loetava stiili, nagu ta seda nimetab, toetamise eest. Tänan kirjastajat sarja väljaandmise eest, mis on nii asjakohane ja oluline, et selle jaoks on lausa lust kirjutada. Viimaks, ehkki ma ei usu, et nemad seda kunagi loevad, kuuluvad mu tänusõnad Dannyle ja Vickyle, kes esinevad ühe juhtumi analüüsis ja kes kindlasti ära tuntakse, kuna nad on nii teada-tuntud tegelased. Eriline tänu neile kõigi lustakate lugude eest, millega nad jätkuvalt meile meelelahutust pakuvad ning nende rahustuseks olgu öeldud, et neid juhtumeid ei ole raamatusse võetud Danny ja Vicky kallal aasimiseks, pigem panevad nad lugeja heatahtlikult muigama.
EessГµna
Miks just kognitiiv-käitumuslik teraapia?
Viimase paari-kolme aastakümne jooksul on psühhoteraapias toimunud murranguline pööre. Psühhoteraapia kujunemist mõjutas oluliselt Freud koos oma järgijatega, nii et möödunud sajandi esimesel poolel said valitsevaks psühhoanalüüs ja psühhodünaamiline teraapia. Pakuti pikka ravi, mis pidi välja selgitama isiklike probleemide lapsepõlvest alguse saanud põhjused, kuid seesugust ravi said endale lubada vähesed. Mõned tundlikuma sotsiaalse närviga arstid üritasid olukorda muuta, pakkudes näiteks lühiajalist ravi või grupiteraapiat, aga abivajadus oli nii suur, et sellest jäi väheks. Kuigi paljude haigusjuhtumite puhul olid inimesed veendunud, et said psühhoteraapiast abi, puudus terapeutidel huvi tõestada, et patsientidel just nende ravist tegelikult abi oli.
Vastukaaluks psühhodünaamilise teraapia raskesti kättesaadavusele ja nappidele tõenditele selle tulemuslikkuse kohta töötati 1950ndatel ja 1960ndatel välja teraapiavõtted, mida hakati nimetama käitumisteraapiaks.
Neil võtetel oli kaks peamist omadust. Esiteks, nad püüdsid kõrvaldada sümptomeid (nt ärevust), tegeldes nende sümptomite eneste, mitte nende kaugesse minevikku ulatuvate põhjustega. Teiseks, need võtted olid ühel või teisel moel seotud kontrollitavate teadmistega, mida psühholoogid olid saanud õppimist uurides. Muidugi kasutasid käitumisterapeudid tõestatud väärtusega tehnikaid, või vähemalt selliseid, mille kasulikkust on põhimõtteliselt võimalik kontrollida. Need võtted osutusid kõige kasulikumaks seal, kus tavapsühholoogia hätta jäi, nagu ärevushäirete, eriti lihtfoobiate (nagu loomade või kõrgusekartus) ja lagedakartuse ravimisel. Pärast esialgset vaimustuspuhangut hakkas kasvama rahulolematus käitum