Назад к книге «Võit depressiooni üle» [Paul Gilbert]

VГµit depressiooni Гјle

Paul Gilbert

Eneseabiraamat, tulvil samm-sammult edenevaid nõuandeid, juhtumikirjeldusi ja praktilisi ideid kontrolli saavutamiseks depressiooni ja meeleolulanguse üle. Asendamatu teejuht depressiooni all kannatavatele inimestele, samuti nende sõpradele ja pereliikmetele, psühholoogidele ja meditsiinitöötajatele. – Paljude depressiooni vormide ja tekkepõhjuste selgitused – Uusimad leiud stressiga seotud depressiooni kohta – Sisaldab terviklikku eneseabiprogrammi ja iseseisvat tööd hõlbustavaid töölehti – Põhineb kliiniliselt tõestatud kognitiivteraapilistel tehnikatel

Paul Gilbert

VГµit depressiooni Гјle

Tänuavaldused

Paljud inimesed on selle raamatu valmimisele väga palju kaasa aidanud. Aeg-ajalt lugesid depressioonidiagnoosiga inimesed mõne peatüki läbi ning andsid oma vaadete ja hoiakute kohta äärmiselt olulist tagasisidet. Kahjuks ei saa ma nende nimesid isikuandmete konfidentsiaalsuse tõttu avaldada, kuid neile kuulub minu südamest tulev tänu. Nad on päästnud mind paljudest apsudest ja ebatäpsustest ning aidanud teatud punkte selgemaks muuta. Võlgnen tänu ka neile paljudele depressioonis olevatele inimestele, kes on oma lugu minuga jaganud ja näidanud mulle depressiooni mitmepalgelist olemust.

Aastate jooksul olen ma pidanud paljude kolleegidega palju vestlusi depressiooni ravimisest. Steven Allan, minu kaaslane uurimuse tegemisel, vajab erilist äramärkimist oma valmiduse tõttu lugeda läbi kogu raamat ning veeta palju õhtuid koos minuga ideid arutades ja oma terapeudikogemusi jagades. Eriline tänu kuulub ka professor M. Perrezile julgustuse ja paljude kasulike tekstikriitiliste märkuste eest. Teiste raamatu osi lugenud kolleegide seas on Ken Goss, Liza Monaghan, Phil Brewin ja Mia Gregory. Võlgnen neile kõigile palju tänu.

Tahan tänada ka neid, kes püüdsid mind harida. Professor Ivy Blackburn hakkas mulle kognitiivteraapia põhitõdesid tutvustama palju aastaid tagasi. Dr William Hughes viis mind kurssi psühhoanalüütiliste lähenemisviisidega, dr E. MacAdam pereteraapiaga ja dr H. Ghadiali Jungi teoorist lähtuva rühmateraapiaga. Spetsiaalne tänu dr John Price’ile, kes on minu hoiakuid depressiooni kohta, eriti mõne siin kirjeldatud teooria valguses, oluliselt mõjutanud. Peale selle on ta minuga jaganud paljusid terapeutilisi ideid. Tema 1960. ja 1970. aastatel välja töötatud depressiooniteooriatel on nüüd juba praktilistest uurimustest välja kasvanud tulemused. Ta väärib tänu selle eest, et oli esimeste seas, kes nägid depressiooni kaotusseisundina.

Minu perekonna kannatlikkus on mind alalõpmata hämmastanud. Jean, Hannah ja James on kõik võimaldanud mulle aega kirjutamiseks, kuid päästnud mind liigsest töössesukeldumisest ja enda kurnamisest. Pole mingit kahtlust, et suur osa minu praegusest eluga rahulolust põhineb nende armastaval toetusel – teepakkumisest ja osavõtlikkusest rääkimata.

Tahan tänada ka professor Peter Cooperit, kes palus mul see raamat kirjutada ning andis mulle toimetajana vabaduse teha seda just nii, nagu ma ise paremaks pidasin. Suur tänu ka Mark Creanile Robinson Publishingist julgustuse ja kõva töö eest käsikirjaga. Erilised tänusõnad kuuluvad toimetajale Nancy Duinile, kes nägi minu inglise keelega tublisti vaeva. Muidugi jäävad kõik siin leiduvad mitmetimõistetavused, halb õigekiri ja muud häirivad asjad ilmselgelt minu südametunnistusele. Nende eest vabandan juba ette.

В В В В Paul Gilbert

EessГµna

Paljudel, ehk koguni enamikul neist, kes oma perearsti juurde visiidile lähevad, on teatud laadi psühholoogiline probleem, mis tekitab neis ärevust või paneb end õnnetuna tundma. Põhjused võivad olla üsna ilmsed (näiteks lesepõlvest tingitud üksindus või pereelust tulenevad pinged), aga samuti võib nende inimeste vaimne seisund olla osa nende isiksusest, midagi niisugust, mille nad said kaasa juba sündides või mis kujunes välja pärast elus toimunud traumeerivaid sündmusi. Seda tüüpi tundeelu häirituse sagedasest esinemisest hoolimata avasta