Meditatsioon hõivatud inimestele. Stressi vähendavad tehnikad inimestele, kellel pole mediteerimiseks aega

Osho

"Põhiline on mõista, et meditatsioon on seotud jälgimisega. Sa jälgid, mis su sees toimub, olenemata sellest, mis toimub ümberringi. Kodus, töö juures, hommikul, õhtul… Tänapäeva hüperaktiivne mõistus ei lase sul paigal istuda. Niisiis, jooksu pealt mediteerimine ongi asja võti: olles aktiivne, on jälgimine algul palju lihtsam. Sellest tulenebki selles raamatus kirjeldatud Osho aktiivse meditatsiooni ja teiste tegusatele inimestele mõeldud meditatsioonide väärtus. Paradoksaalselt, kui püüad istuda paigal, märkad vaid hullumeelselt pöörlevat mõistust. Kui oled terve tegusa päeva pöörelnud ja jälginud, siis märkad, et sul on vaikne kese. Võid ka avastada, et osa sellest hullust mõistusest tuleb minema saata, enne kui suudad lõdvestuda ja olla vaikselt. Raamat „Meditatsioon hõivatud inimestele” Osho nõuannetega toob sinuni erinevaid enese avastamise viise, milline olukord ka poleks. Võid avastada vähemalt selle, kes sa pole. Selle teaduse juures on imetore see, et igaüks on oma laboris teadlane. Uskumusi ei nõuta. Ega usu kinnitamist. Lihtsalt on vaja teaduslikku lähenemist, kui võetakse hüpotees ja seda enda peal katsetatakse. Kui see ebaõnnestub, pole probleemi, su paberikorv on ilmselt juba pooleldi täis. Kui õnnestub, oled avastanud kuldvõtmekese. Pahupool puudub. Teadlased on märganud, et ka normaalsed vanusega kaasnevad muutused on mediteerijatel vähem väljendunud – meditatsioon on kindlasti odavam kui kortsudevastane kreem!

Osho

Meditatsioon hõivatud inimestele. Stressi vähendavad tehnikad inimestele, kellel pole mediteerimiseks aega

sissejuhatus

John Andrews, meditsiiniteadlane

See on vapustav raamat. Selles leidub palju lihtsaid tehnikaid, mis aitavad lГµdvestuda ja minna seisundisse, mida nimetatakse meditatsiooniks. Samuti annab see vastused kГµigile neile keerukatele kГјsimustele, kuidas meditatsioon tegelikult toimib, kuidas sellest aru saada ja kuidas vГµib see meie hГµivatud elus kasulik olla.

Mul paluti panna see Osho praktiline meditatsiooniraamat nende hiljutiste arengute konteksti, mis on toimunud meditsiinis ja neuroteaduses ning mis mõjutavad meie igapäevaelu igat valdkonda ja mis peegeldub järjest kasvavas meediahuvis. Me oleme jõudnud punkti, kui enam ei küsita „Miks peaks mediteerima?”, vaid „Miks mitte?”.

Kui sa juba tead, kui väärtuslik võib olla teadlike hetkede lisamine igapäevaellu, siis on see sinu raamat.

Kui sa alles arutled, kas kogu see jutt meditatsioonist on jälle üks moehullus, mis ajutiselt põnevust tekitab nagu järjekordne dieet – seekord ajule –, siis leidub piisavalt informatsiooni, et aidata sul otsustada. Kümme aastat tagasi avaldati meditatsiooni kohta igal aastal umbes 50 akadeemilist uurimust, tänapäeval umbes 500.

Meditatsiooni aines on pisut keerukam kui enamik teemasid, mille puhul me oma teaduslikku intelligentsi kasutame.

Kui liigub midagi niisugust, mis on umbes meie mõõtu, siis oskame üsna hästi öelda, kui kiiresti see liigub ja millal jõuab teatud punkti. Kui meie kuulmisspektris on helisid, siis kuuleme neid. Kui meie nägemisspektris on valgus, siis näeme seda. Samuti teame, et on olemas palju aistinguid, milleni me ei küüni. On olemas asju, mida me lihtsalt pole loodud märkama.

Kes oleks võinud arvata, et Päike ei liigu ümber maakera? Või et me vuhiseme läbi õhu tohutu kiirusega, mitte ei seisa vaikselt universumi keskpunktis? Või et maa, millel seisame, polegi lame? Tarvis läks kombinatsiooni eelarvamusteta jälgijast ja objektiivsetest andmetest, et oma eksitust avastada.

Niisamuti on sel puhul, kui sul on väga kuum ja higistad või külm ja värised ning mõtled, kas sul on palavik. Mitte alati pole seda lihtne teada saada. Termomeeter tuleb sulle appi. Muidugi, kui termomeeter ütleb, et sul on 100 kraadi palavikku, ei hüppa sa aknast alla ega kutsu tuletõrjet, vaid ostad uue kraadiklaasi või otsid üles oma lugemisprillid. Taas läh