J?? h?vasti, mr. Shakespeare

Teet Kallas

„N??d siis on kirjanikud absoluutselt vabad!” r??kis Usmer pimedusse ja t?hjusesse. „Kirjandus on n??d l?puks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, kodu?petaja, ajalooline m?lu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud t??tat??line, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab m??da koolivend, kes n??d on metalli?rimees v?i pornokinot??stur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie j?tame j?rele alles p?rast letaalset l?pplahendust!”

Teet Kallas

J?? h?vasti, mr. Shakespeare

1

Jaan Ploompuu saatis hajameelse pilguga v?ikese soomuskindluse sarnast politseiautot, mis juba teist korda niklit kiisates tolmusest k?rvalt?navast l?bi kihutas. M?nes teise situatsioonis oleks see auto ehk m?tteid ja oletusi tekitanud, aga hetkel tegeles Jaan muuga.

Oli augusti keskpaik ning Jaan Ploompuu m?tiskles hoopis suvest ja igavikust. Augustikuu k?psed l?hnad, puhtad helid ja s?gavad varjud h??lestasid filosoofiliseks.

Tema meelest olid suvi ja igavik omavahel seotud. V?ga v?imalik, et nad olidki ?ks ja sama, ainult seda ei saanud kontrollida. Tuli uskuda intuitsiooni.

Haa – kontrollida! Inimesel polnud k?iksuses vist ?ldse mingit rolli ette n?htud, tema oli seal juhuk?laline nagu kohmetu kontv??ras pulmapeol v?i kriimus s??rtega k?lalaps akadeemia istungil. Nagu keegi, kes on kogemata valesse ruumi sattunud ega saa millestki aru.

Jaan l?ks oma m?ttest isegi elevile: aga ?kki ongi inimese sattumine igaviku ??remaadele piinlik eksitus v?i tehniline h?lve? Ehk on need mingid k?iksusest ?le j??nud killud v?i praakdetailid, mille k?lge on tolmuk?beme kombel ?sna kogemata takerdunud ka inimene?

Igatahes oli suves mitmesuguseid vihjeid. N?iteks kuum v?relus vee kohal. V?i lapse hele h?ige teisel pool j?rve, mis kaikus ja vibreeris veel seletamatult kaua laotuse all, aga v?ib-olla hoopis mingites igavikulab?rintides. Ootamatu kohin kaseladvas. Peoleo ?rev h?ige keset l?mmi ja loidu keskp?evavaikust. Muide, kes on ?ldse kunagi n?inud ilusat kollast lindu peoleod? Ei keegi! Halli kassi ainitine pilk, kui ta aguli majatrepil istudes j?lgib su m??dumist. Kass teab kindlasti midagi olulist. Aga ta ei ava iialgi oma saladusi. Jaan arvas, et kass sobib igavikku paremini kui inimene.

Vihjed j?id enamasti arusaamatuks ja tabamatuks, ent viisid ometi m?ttele, et igavik peaks ilus olema.

Suvi s?nnitas erilisi m?tteid ning leebet leppimist. Suves oli turvaline viibida. Suvel oli isegi nukrus v?rvikas. Suvi polnudki aastaaeg, suvi oli seisund – aga sellest oli keegi juba kirjutanud, kas mitte ?ks endine kirjanik, praegune diplomaat, suursaadik, l?hidalt: poliitik. Oli ta hetkel Skandinaavias v?i tegutses juba ?RO lepitusemissarina t?itumatul Balkanil? K?ik oli v?imalik. Aeg oli saabunud, riik oli tulnud, ametid vaheldusid, poliitikud r?ndasid.

Jaan Ploompuu ei teinud endale enam illusioone. Enamik paremaid m?tteid oli juba teiste poolt v?lja m?eldud. Enamik raamatuid oli juba ammu valmis kirjutatud. Noorema mehena oli ta selle p?rast ehk t?esti tuska tundnud, salaja kannatanud – n??d enam mitte.

Talle meeldis, kui tulid m?tted. M?tted tulid ikka ootamatult. Nad olid v?ga erinevad. Jaanil polnud iseenda seltskonnas ilmaski igav, nagu ta m?nikord naisele selgitas, kui see ekslikult oletas, et Jaan on j?lle tujust ?ra v?i tunneb ?ksildust. Ei, tema oli vaid t?sine, aga m?tete m?tlemine oli ju seda v??rt. Teine asi, et m?tted olid tunduvalt v?rvikamad ja targemad kui k?ik see, mida ta aastate v?ltel ?htuti v?i puhkusekuudel oli suutnud ?les kirjutada.

Aga ka selle all ei kannatanud ta enam ammu. Kui mees on ?le viiek?mne, peab tal endast ja oma v?imalustest mingisugune ?levaade olema.

Keskp?rasus pole s??, mille p?rast peaks kannatama v?i mida saaks parandada. Tule