Harjutusi lapse lugemisoskuse edendamiseks

Loone Ots

See raamat on mõeldud lastele, kel ees eelkool või esimene klass, ja täiskasvanuile, kes tahavad nende lastega tegeleda. Järjest rohkem kurdetakse, et laps õpib küll kiiresti lugema, kuid ei saa loetud tekstist aru, ei oska lugeda funktsionaalselt. Raamat pakub laia valiku harjutusi, mis õpetavad last vaatama teksti kui teabeallikat, nägema seda mitme nurga alt ja loetut reaalse eluga siduma. Tekstide juures on küsimused ja ülesanded. Kõik harjutused õpetavad eri tekste omavahel seostama, teavet üldistama. Osa harjutusi on dialoogi vormis, arendamaks lapse empaatiavõimet ja ilmekat lugemist. Lugude sisu keskendub suuresti loodusele, kodukohale ja inimsuhetele. Enamikku tekste saab kasutada ka etteütlustena. Palju on kirjutamisülesandeid. Lisatud on tähe- ja sõnamänge ning ristsõnu. LOONE OTS (1965) on filosoofiadoktor pedagoogika erialal, Tartu ülikooli õppejõud ja koolitaja.

Loone Ots

Harjutusi lapse lugemisoskuse edendamiseks

SISSEJUHATUS

See raamat on mõeldud lastele, kel ees eelkool või esimene klass, ja täiskasvanuile, kes tahavad nende lastega tegelda. Eeldan, et laps, kes hakkab raamatuga tööle, oskab juba lugeda lihtsamaid tekste ning mõistab kirjutada tähti ja lihtsamaid sõnu.

Järjest rohkem kurdetakse, et laps õpib küll kiiresti lugema, kuid ei saa loetud tekstist aru, ei oska lugeda eesmärgikeskselt. Seepärast on oluline õpetada last vaatama teksti kui teabeallikat, nägema seda mitme nurga alt ja saama aru teksti mõttest. Samuti tuleb õppida loetut reaalse eluga siduma. Tähtis on, et laps ei õpiks ainult toredaid jutukesi, vaid oleks valmis lugema ja mõistma ka mitmesuguseid tarbetekste, näiteks juhiseid, eeskirju, toiduretsepte ja muud seesugust.

Internetiühiskonnas on tekstide vahel palju haake, viited viivad järjest uute tekstideni. Niisiis on tekstidevahelised seosed tähtsamad kui iial enne, nagu ka nende seoste loomise õpetamine. Palju harjutusi analüüsivadki kaht teksti koos, lasevad ammutada teavet mõlemast ja saadut üldistada. Samuti on tekstide juures lisaharjutusi, kus laps kulgeb ühelt ülesandelt teisele.

Üleilmastuval ajal on eesti keele aktiivsõnavara murettegevalt vähenemas. Järelikult peaks õpetama sedagi, et tähtedest saab moodustada oi kui palju sõnu – ja et kõik need sõnad on meie emakeel. Keel muutub ja koos keelega meie omatunnetus ehk identiteet. Juuri ei tohi unustada ja minevikku tuleb mäletada. Sel põhjusel lisasin raamatusse ka mõned palad C. R. Jakobsoni omaaegsest kultuslugemikust, samuti ühe murdeteksti. Alushariduse raamõppekava sisu kinnitab koduloo ja rahvakultuuri, sh rahvaluule olulisust lapse õpetamisel. Nii on ülesannetes kasutatud vanasõnu, mõistatusi, liisusalme jms. Ja mitte ainult vanu, vaid ka uusi, meie praegusest elust tuletatuid. Raamatu vaatepunkt on keskkondlik, palju räägitakse loodusest ja inimsuhetest.

Olen mitmes kirjutises rõhutanud, et laste akadeemiline intelligentsus järjest tõuseb, aga emotsionaalne langeb. Mida selle suhtes ette võtta? Laps peaks õppima empaatiavõimet, samastumisoskust, võimet kujutleda end kellegi teisena. Ta peaks suutma lugeda häält muutes – oskus ilmekalt lugeda on koolis suur pluss.

Lisaks jutustavatele ja dialoogi vormis tekstidele on raamatus ka salme ja tähemänge. Tähemängud õpetavad nägema tähti kui märke ning sõnu kui loogilisi süsteeme.

Metoodiliselt eeldaks, et raamatuga tegelevad laps ja keegi, kes on temast targem, tinglikult täiskasvanu. Tema hooleks jääb selgitada sõnu ja mõisteid, juhul kui laps ei oska neid veel otsida teabeteostest või võrgust. Tekstides on kasutatud nii suuri kui ka väikesi tähti. See lubab tegutseda erineva lugemisoskusega lastel. Loomulikult võib väiketähti tundev laps lugeda ka suurte tähtedega kirjutatut. Juhised on väiketähelised, kuivõrd laps töötab koos aitajaga.

Iga ülesande raskusaste on tähistatud märgiga

. Keskmise raskusega Гјlesannete juures on kaks, neist kerg