Elut??
Erik Tohvri
Toomas Tauberi eluunistus soetada endale suur ja k?igiti korralik raamatukogu saab aegam??da teoks. See on mehe elut??, mille nimel ta on tegutsenud kogu oma teadliku elu, pannes raamatutesse nii oma raha, k?tet?? kui ka hinge. Paraku n?uab elu peale raamatute veel palju muud. Kasvab peale teistsuguste m?tete ja ideaalidega noor p?lvkond, kellele Tooma t?? j??b kaugeks ning ei tundu ?ldse vajalik. Noortel on oma probleemid, nemad elavad oma elu ega lase end isa ja ?ia elut??st segada. Vanem p?lvkond kaob, nooremad aga seisavad teelahkmel, mis neid sunnib tegema k?llaltki r?nki valikuid.
Erik Tohvri
Elut??
Elut??
1
Tauberid kolisid N?mmele tuhande ?heksasaja neljak?mne esimese aasta aprillikuus. See oli ?sja valminud, ajutise t?rvapapiga ?le l??dud ??rimaja Vabaduse puiesteel, kus Valve Tauber oli oma perele pelgupaiga leidnud ja kus nad n??d kolmetoalises korteris end sisse seadma hakkasid – kolm tuba ja kolm inimest: isa Toomas, ema Valve ja nende seitsmeaastane t?tar Rita.
K?ik oli toimunud kiirustades ja ?lepeakaela. Kui Tauberite Tallinnas asunud v?ikesesse toiduainetepoodi oli kolmeliikmeline natsionaliseerimiskomisjon sisse astunud ja ?ripabereid n?udnud, oli l?plikult selge, et uus v?im on k?ikidele omanikele s?ja kuulutanud, olgu siis tegemist vabriku-, maja- v?i kaupluseomanikega. Valve Tauber oli v?risevi k?si v?lja otsinud oma kauplemisloa, mis t?estas, et ta oli seda keldripoodi k?igi seaduste j?rgi pidanud; komisjon n?udis lisaks veel kaupade saatedokumente, mida Valve k?is oma korterist otsimas – ?nneks polnud vaja kaugele minna, korter asus siinsamas keldripoe lae peal. Siis hakati ?lev?tmisprotokolli koostama, kaaluti ?le k?ik poes ja laos olev kraam ning koostati akt, millele Valve Tauber kui kauba ?leandja pidi alla kirjutama. Ta tundis vaevalt oma allkirja, ilmselt olid ?sna ebas?bralikuna tundunud ?lev?tjad tema k?ed v?risema pannud. Ja siis, kui komisjon oli kaupluse kinni pitseerinud ja lahkuma hakkas, tekkis Valvel ?kkm?te – nemad kui senised kauplusepidajad peavad sellest elukohast v?imalikult kiiresti jalga laskma. Sest ?sjasaabunud n?ukogude v?im oli k?ik omanikud vastaliste kilda liigitanud ja linnas r??giti, et t?en?oliselt ei piirduta ainult varanduse konfiskeerimisega, uus kord oli v??ras ja ettearvamatu.
Sellest saigi alguse kolimine, mida oleks ?igem olnud p?genemiseks nimetada. Niipea kui Toomas Tauber tr?kikojast t??lt saabus, saatis Valve lapse ?ue, pani tema j?rel millegip?rast korteriukse lukku ja ?tles ilma mingi sissejuhatuseta:
“Toomas, n??d me l?heme siit ?ra! Enne kui viiakse!”
“Nonoh, milles asi? Kuhu me l?heme?” Mees oli alati tasakaalukas ega sallinud h?dalisi otsuseid. Aga Valve erutatud olek reetis, et seekord on naisel t?si taga, v?hemalt pidi tal olema t?sine p?hjus, et niimoodi r??kida.
“Pood v?eti ?ra, pitseeriti kinni… Poodi meil enam ei ole! N?e, akt on seal laual… Ja r??gitakse, et omanikke hakatakse Siberisse viima! Sest Venemaal eraomandust ei ole!”
“Meie pole ju midagi riigivastast teinud,” arvas Toomas ?rritumata. Tema oli ?kiliste elumuutuste vastu, m?letades h?sti, missuguse valu ja vaevaga nad olid endale selle korteri ja v?ikese poeruumi hankinud. Temal endal oli k?ll poega v?he pistmist, Toomas Tauber ise oli eluaeg tr?kikojas t??l olnud, juba poisikesena raamatuk?itja k?e alla t??le pandud ja selle oskuse sedav?rd omandanud, et pealinna tr?kikojas m?ne aasta jooksul meistriks t?usta. Seal oli ta n??dseks k?mmekond aastat t??tanud, ilma et pahandusi oleks olnud ning ta sai h?sti l?bi nii alluvate kui ?lemustega.
Juba varases nooruses ilmnes Toomas Tauberil kirg raamatute vastu. Ehitusmeistrist isal polnud j?udu, et oma vanemat poega kaelakandmiseni koolitada, kuigi poisil tundus pea h?sti jagavat. Aga ehitusmeest Toomast ei saanud ja teda hakkasid huvitama raamatud ning raamatuk?itja amet. Seejuures ei huvitanud raamatud teda vaid kui esemed, mis k?itekojas tema k?e all teise v?limuse said, vaid veelgi rohkem huvi pakkus poisile nende sisu. Ja sedam??da, kuidas ta aina rohkemate