EmajГµgi 1944

Mart Laar

Raamat annab ülevaate 1944. aasta augustis ja septembris Emajõe ümbruses toimunud lahingutest. Selles käsitletakse nii Eesti sõdurite võitlusi kui mitmete neis lahingutes kaasa löönud II maailmasõja tuntuimate sõdurite tegevust. Nii leiavad kajastamist lahingud Lõuna-Eestis, eesti piirikaitserügementide võitlused, soomepoiste ja politseipataljonide lahingud Kärevere sillapeas, Tamsa tankilahing, Emajõe rinde läbimurdmine 17. septembril 1944 ja 8. Eesti Laskurkorpuse tegevus. Uurimuse koostamisel on kasutatud mitmeid seni kasutamata allikaid, nagu näiteks Eestis võidelnud Saksa väekoondiste lahingutegevuse päevikuid ning Eesti arhiividest viimastel aastatel avastatud materjale, mis võimaldavad mitmeidki sündmusi teise nurga alt vaadelda. Teos on varustatud kaartide ja fotodega.

Teine, parandatud ja täiendatud trükk

Toimetanud Toomas Hiio

Kujundanud Heino Prunsvelt

В© Mart Laar, 2005, 2006

ISBN 9985–3–1183–3

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2006

www.varrak.ee

TrГјkikoda OГњ Greif eISBN 9789-985-3216-1-4

Digitaliseerinud Eesti Digiraamatute Keskus 2010

SISSEJUHATUSEKS

Eestlased on oma vabaduse eest korduvalt võitlema pidanud. Meie ajaloos on koha leidnud nii kaotusega lõppenud muistne vabadusvõitlus 1208–1227 kui võidukas Vabadussõda 1918–1920. Võitlus vabaduse eest on võitlus vabaduse eest aga sõltumata sellest, kas see antud hetkel lõpeb võidu või kaotusega. Sest kokkuvõttes võitlevad enda vabaduse eest seisvad rahvad alati kõike väljapanevalt.

Seda valusam on haav, mis löödi eestlaste hinge „hääletu alistumisega” 1939–1940. Mida küll pidid tundma koolipoistena Vabadussõjas Eesti eest võidelnud mehed, kes täisikka jõudnuna pidid tunnistama, kuidas võõras vägi lastakse vastupanuta maale, kuidas hävitatakse nende elutöö, kuidas teadmatusse kaovad nende sõbrad, omaksed ja lõpuks nad isegi.

NГµukogude okupatsioonist tulenev ЕЎokk oli sedavГµrd suur, et suutis aastaga Гјmber kujundada aastasadade jooksul kujunenud hoiakud. Eestlased olid muistses vabadusvГµitluses saadud kaotusest alates lugenud sakslasi oma vaenlasteks. VabadussГµja eriti populaarne osa oli vГµitlus Landesveeri vastu. Piisas aga vaid Гјhest aastast NГµukogude okupatsioonist, et panna eestlasi sakslasi vabastajateks pidama. Kuna oli vГµimatu ette kujutada, et maailmas vГµib olla midagi jubedamat stalinlikust terrorist, vГµeti sakslasi 1941. aastal Eestis esimese hooga vaimustusega vastu.

Nii oli see ka Nõukogude Liidus. Ning nagu teistel rahvastel, tuli ka eestlastel „vabastajates” kiirelt pettuda. Peagi sai selgeks, et üks vallutaja oli asendunud teisega. Natsismil ja kommunismil polnud eestlase jaoks suuremat vahet: mõlemad tapsid inimesi ja põletasid raamatuid. Nii läks esimesel Nõukogude aastal põranda all tegevust alustanud ning 1941. aasta suvesõja ajal avalikult välja astunud rahvuslik vastupanuliikumine taas põranda alla, seades oma eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise lääneriikide juhtide poolt alla kirjutatud Atlandi deklaratsiooni alusel.

Esimestel tegevusaastatel hoidis vastupanuliikumine kinni arusaamast, et eesti sõduritel pole mõtet end Suur-Saksamaa eest ohverdada ega Saksa armees teenida. Sellele vaatamata astus tuhandeid eestlasi 1941. ja 1942. aastal moodustatud julgestusgruppidesse, hilisematesse idapataljonidesse, ja kaitsepataljonidesse, mida pidi rakendatama Eesti piiride kaitsel kas Eestis või selle läheduses. Tegelikkuses tuli eesti sõduritel tihti sõdida Eestist kaugel. Kui 1942. aastal kuulutasid sakslased välja Relva-SSi kuuluva vabatahtliku Eesti Leegioni moodustamise, jäi vabatahtlike vool sinna väheseks. Järgnesid mobilisatsioonid, mille eest tuhanded eesti noored põgenesid Soome ning astusid Soome sõjaväkke.

Olukord muutus 1944. aastal, kui Punaarmee Leningradi blokaadi läbi murdis ning Eesti piiridele lähenes. Eestit ähvardas uus okupeerimine Punaarmee poolt, mis oleks välistanud igasuguse võimaluse taastada sõja lõppedes iseseisvus. Sest määras ju maade ja rahvaste saatuse ära j