Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid
Helgi Erilaid
Kaheksas raamat sarjas „Aja jälg kivis“ viib lugeja teisele poole ookeani, Ameerika Ühendriikidesse. Rännak algab pealinnast Washingtonist ning riigi tähtsaimast hoonest Kapitooliumist. Külastame ka Valget Maja ja tutvume USA esimestele presidentidele pühendatud mälestusmärkidega. New Yorgis saame teada, kuidas kerkisid Manhattanile omavahel kõrguses võistlevad pilvelõhkujad ning kuidas jõudis Vabaduse saarele antiikdrapeeringuisse mähitud leedi Vabadus – Vabadussammas. Uurime järele, kuidas ehitati uhke Brooklyni sild ja suursugune New Yorgi Keskvaksal, heidame pilgu hiigellinna alla metroosse ja Guggenheimi muuseumi Manhattani pilvelõhkujate keskel. Võrratus Kalifornias ootavad meid unelmate vabrik Hollywood, Päikeseloojangu bulvar Los Angeleses ja ajakirjandusmagnaadi William Randolph Hearsti luksuslik loss San Simeonis. Mingil juhul ei tohiks imetlemata jätta Kuldvärava silda San Franciscos. Saame teada ka selle, kuidas kerkis Nevada tolmusesse kõrbelinna Las Vegasesse esimene hiilgav kasiinohotell Flamingo ning kuidas Elvis Presley päästis selle linna meelelahutusäri. Ja siis on aeg rännata lõunasse, muusikalinna Memphisesse, Beale Streetile, Päikesestuudiosse ja Elvise koju Gracelandi ning lõpuks salapärasesse voodoohõngulisse Louisianasse, Baton Rouge’i, kuhu kerkis 19. sajandi keskel kummaliselt keskaega meenutav uusgooti loss.
Suur unelmate maa
Võiks küsida, miks kannab Ameerika manner Amerigo Vespucci järgi pandud nime, ehkki selle avastas Kolumbus.
Genuas sГјndinud ja portugallaste ning hispaanlaste abiga avastusretki ette vГµtnud Christopher Kolumbus otsis lГјhimat teed Indiasse ja uskus elu lГµpuni, et just sinna ta oligi jГµudnud.
Samal ajal, päris 15. sajandi lõpul, purjetas teisele poole Atlandit ka Firenzest pärit meresõitja Amerigo Vespucci, kes uskus, et on leidnud uue mandri, mille ta nimetas Uueks Maailmaks. 1507. aastal koostas Saksa kartograaf Martin Waldseemüller väikese maailma kaardi, millel Uus Maailm kandis esmakordselt Amerigo Vespucci eesnimest tuletatud nime – Ameerika.
Aga sellele Euroopa jaoks uuele mandrile olid juba ligi 15 000 aastat tagasi Aasiast sisse rännanud paleo-indiaanlased ning seal pika aja jooksul lugematuteks hõimudeks jagunenud. Keskaegses Euroopas seda ei teatud. Ei teatud ka seda, et esimeste eurooplastena olid juba mitu sajandit tagasi Ameerika mandrile jõudnud normannid. Just seepärast räägitaksegi Christopher Kolumbusest kui Ameerika taasavastajast.
Kohale purjetanud taasavastajad leidsid uuelt mandrilt oma traditsioonide ning uskumuste järgi elavad põlisrahvad, kes kutsumata külaliste üle kaugeltki õnnelikud ei olnud. Indiaani sõjad praegustel USA aladel kestsid ligi kaks ja pool sajandit, kuid vaprate põlisrahvaste jaoks oli see lootusetu võitlus. Valgete meeste veresaunast pääsenud sunniti oma põlistelt maadelt reservaatidesse ümber asuma.
Kusagil pole mainitud, et praegustele Ameerika Ühendriikide aladele oleks põlisrahvastest aja kiviseid jälgi jäänud. Märke Ameerika vanadest kõrgkultuuridest on leitud vaid Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ning Mehhikost. Uues Maailmas hakkasid vanast Euroopast saabunud kolonistid uut elu ehitama, mis esmalt toetus saabujate kodumandri kultuurile, traditsioonidele ja saavutustele.
4.В juulil 1776 vГµttis teine kontinentaalkongress vastu Ameerika Гњhendriikide (praegu Ameerika) iseseisvusdeklaratsiooni.
4.В juulil 2015 sai USA ametlikult 239 aastat vanaks.
Uue Maailma ajalugu on vana Euroopaga võrreldes hoopis kõhnem ja siinsed kivised aja jäljed hoopis nooremad. Aga ei saa öelda, et neid vähe oleks, tegemist on ju Ameerikaga.
48 osariiki põhiterritooriumil, lisaks Alaska ja Havai ning Columbia föderaalringkond.
9,83 miljonit ruutkilomeetrit ning 317 miljonit inimest. See maa on igas mГµttes SUUR.
Ka aja jälgi on siin lõpmata suur hulk, nii et oligi paras julgustükk püüda neid ühte raamatusse koguda. Ameerikast on ju lugematul hulgal raamatuid kirjutatud, meie meelelahutus on tulvil se