Täheaeg 9. Joosta oma varju eest
Siim Veskimees
Ulmealmanahhide sarja Täheaeg värskeim köide toob lugejateni kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud ning kirjandusfestivali Prima Vista raames toiminud ulmejutuvõistluse viis parimat teksti. Nende seas on mõtisklev/seikluslikku zenfantasy’t, klassikalisest kaugele eemalduvat aurupunki, üleloomulikke õuduslugusid Eesti maa- ja linnamiljöös ning puhast teaduslikku fantastikat, tegevusareaaliga Londonist Võrumaani. Lisaks jutuvõistluse parimatele leiab nende kaante vahelt veel Jeff VanderMeeri aurupunkfantaasia “Hanoveri parandamine”, mis jõudis mitmesse year’s best antoloogiasse. Artiklite rubriigist leiab Siim Veskimehe vastulöögi Veiko Belialsi eelmises Täheajas ja Taivo Risti Algernonis ilmunud poleemilistele artiklitele tema loomingu ja varasemate artiklite aadressil.
Siim Veskimees
Täheaeg 9. Joosta oma varju eest
SAATEKS
2011.В aasta kevadel korraldasid kirjastus Fantaasia ja Eesti UlmeГјhing teist korda (esimene kord oli 2004. aastal) kirjandusfestivali Prima Vista raames ulmejutuvГµistluse. VГµistluse ЕѕГјriisse kuulusid Veiko Belials, Juhan Habicht, Eva Luts, Raul Sulbi ja Siim Veskimees. VГµistluse rahalised auhinnad tulid Eesti Kultuurkapitalilt.
Laekunud 73st võistlustööst jõudis teise vooru edasi 21 teksti, millest žürii järjestas finaalvoorus 10 paremat:
1.В Triinu Meres В«Joosta oma varju eestВ» (48 punkti)
2.В Kadri Pettai В«MunaВ» (41)
3. Maniakkide Tänav «Ajudega töötajad» (32)
4.В Tea Roosvald В«NГµiamoori MiisuВ» (30)
5. Ülle Lätte «Udriku küla naised» (22)
6. Liina Laks «Väike needus» (18)
7.В Leila Tael В«RoxanneВ» (17)
8.В Taavi Kangur В«Kirjutatud eluВ» (15)
9.В Aleksander Batanov В«Dahlbergide aedВ» (13)
10. Tea Roosvald «Öösiti ma nutan» (11)
Käesolevas Täheaja köites ilmuvad jutuvõistluse viis paremat võistlustööd, alustades võidulooga ja lõpetades viienda koha jutuga. Kohtadele 6-10 tulnud tekstid ilmuvad järgmises Täheajas, mis jõuab lugejate ette loodetavasti veel selle aastanumbri sees.
Lisaks jutuvõistluse plokile jätkame mõistagi ka ulmekirjanduse alaste artiklite-esseede ja loomulikult ka tõlketekstide avaldamist. Aukohal on nende kaante vahel aga ikkagi ja eelkõige võistlustööd!
В В В В Parimaid lugemiselamusi soovides
В В В В Raul Sulbi
JOOSTA OMA VARJU EEST
Triinu Meres
Triinu Merese (1980) kirjandusdebüüdiks oli luulekogu «Lagunemine» 2009. aastal, mis pääses Betti Alveri preemia nominentide hulka.
«Kui ma aastaid tagasi lugesin Neil Gaimani «Ameerika jumalaid», mõtlesin, et kõik, läbi. Ta tegi selle raamatu juba valmis, mille ma tahtsin kirjutada, mul ei ole enam mõtet proosa rindel ponnistada. Aga veri, see paganama veri viib pardipoja ikkagi vee äärde,» ütleb Meres oma kirjanduslikest lemmikutest rääkides.
«Steven Eriksoni lugemine andis mulle viimaks julgust keerata oma tegelaste ja olukordade vindid just nii põhja ja seletada samas asju lahti just nii vähe, kui ise tahan. Joel Sanga luule võttis hirmu kirjutistes oma seisukohti väljendades liiga didaktiliselt mõjuda. Jeanette Wintersoni raamatud näitasid, kuidas poeesia ja proosa võtete sidumine annab tekstile jõudu, mitte ei muuda seda pentsikuks ilulemiseks. Dan Simmons meenutas, et laenamine ei ole patt, kui sul omalt poolt sama palju juurde on panna,» loetleb Meres teda mõjutanud autoreid.
«LARP hobina on kohati väga kujutlusvõimet ergutav olnud. Asja nii organisaatori kui mängija seisukohalt tundes võin käsi südamel tunnistada, et mis siis, et mäng on mäng, emotsioon ja maailma ehitamise tunne on igatahes päris. Kolme suure ja ühe pisema LARPi korraldamine on minu jaoks olnud looming samavõrra kui proosateksti vormimine,» tunnistab jutuvõistluse võitja Triinu Meres.
Haavatu lamas koos laipadega põõsaste varjus, aga kärbsed olid ta muidugi sellest hoolimata üles leidnud. Lõhnas – nagu hiliskevadiste lahingute järel ikka lõhnab.
Lõikajal olid kaitsekindad juba käes. Parimat sorti, säärased, mida pole puudutade