Minu Bollywood

Ragne JГµerand

Läksin Indiasse otsima hingerahu ja sisemist tasakaalu, kuid leidsin hoopis armastuse. Ja veel millise! Selles armastusloos on tormilised tõusud ja mõõnad, madalad kired, armukadedad naised, suguvõsa vastuolek ja armukese kättemaks. Pean sageli sulgema silmad ja mõtlema, kas see ikka on tõsi ja juhtub minuga – või on see kõik üks Bollywoodi nõretav film, kuhu endalegi ootamatult olen peaosatäitjaks sattunud. Ühte tean ma siiski tänu Indiale kindlalt: elada tähendab julgeda armastada just siis, kui armastus on sinu ellu tulnud. Isegi siis, kui sa pole seda otsinud ja selle armastuse vastu tundub olevat kogu maailm: viisareeglid ja elamisload, kultuurid ja perekonnatraditsioonid ning eelnevate elude suhtesasipuntrad. Ent siiani ei ole mul vastust küsimusele, kas armastuse nimel ikka võib tuua ohvriks süütuid hingi ja panna kannatama lapsi. Kas see üldse on armastus, kui õnn ja valu nii tihedalt läbi põimuvad?

Ragne JГµerand

Minu Bollywood

SISSEJUHATUS

Minu India on teekond, mis algas sisemise rahu otsimisest, kuid viis hoopis armastuse leidmiseni. Selles armastusloos on tormilised tõusud ja mõõnad, armukadedad naised, suguvõsa vastuolek, ootamatud käänakud ja järsud serpentiinid nagu Himaalaja mägiteel. Sageli on mul endalgi tunne, et pean silmad sulgema ja mõtlema, kas see ikka on tõsi ja juhtub minuga just siin ja praegu või on see kõik üks Bollywoodi nõretav film, kuhu endale ootamatult olen sattunud nii peategelaseks kui ka saatuse statistiks.

Ometigi on see lugu minu elu: kirglik ja tormiline nii armastuses kui ka vihkamises ning selle tegelased on ühtaegu pühakud ja patustajad. Ma usun, et selles loos on paljutki, mis väärib imetlust, ja paljutki, mis teenib ära hukkamõistu. Selles loos on ülevust ja madalaid kirgi, mida osalejate jaoks õigustab armastus.

Öeldakse, et armastuses ja sõjas on kõik lubatud. Kuid kas kõik on lubatud ka sõjas armastuse nimel? Kas tohib ohvriks tuua süütuid hingi ja panna kannatama lapsi? Kas see üldse on armastus, kui kannatus ja valu nii tihedalt läbi põimuvad?

Mul pole neile kГјsimustele Гјhest vastust ja vaevalt et kellelgi on.

Aga ühte tean ma tänu Indiale kindlalt: elada tähendab julgeda armastada just siis, kui armastus on sinu teele tulnud. Maailmale võib jääda tema hukkamõist, aga mulle jääb võrratu kogemus ja teadmine, et ma olen elanud ja armastanud.

    India – Eesti

    2007–2011

1.В HOOAEG:

2007

ISTUGE SIIN TERVE ELU, KUI SOOVITE

„Namaste!”[1 - Tere – hindi keeles] kaigub üle räpase suveleitsakus tänava. Oh ei, palun mitte jälle! on ainus mõte, mis mahub mu pähe pärast hirmpalavas hotellipugerikus moskiitovõrgu all veedetud ööd. Kas tõesti on määratud purunemisele kõik mu unistused vaimsest, vaiksest ja rahulikust Indiast, kus iseendani jõuda? Kas siin tõesti vaikust ja rahu ei saagi? Tean, tean, see on India – aga pealetükkivus, kuumus, rahvarohkus ja melu on siin ikka enam kui ülivõrdes ja raamatute põhjal ette kujutatuga võrrelda ei anna.

„Ei, ma pole huvitatud!” rehman käega hooletult selja taha ja üritan alustada esimest iseseisvat rännakut mööda Delhi vanalinna. Ütlen ausalt: parema meelega vedeleksin edasi hotellitoas kui sukelduksin praegu rahvamassi. Ma ei tunne ennast äragi – mina, kes ma olen pool maailma läbi rännanud, elanud siin ja seal ja pole end kuskil väga abituna tundnud, tahaksin kohe koju. Eesti lennukile, kui vaid saaks! Ei aita, et Mumbais said esimesed kohanemisööd veedetud ülikallis luksuslikus hotellis (128 eurot öö! – India finantspealinnas on selline tase ja odavamad eluasemed olid välja müüdud) ning mingeid äpardusi siselennul Mumbaist Delhisse polnud. Kõik oleks justkui hästi, välja arvatud see, et pisarad vägisi silma kipuvad. Kas see ongi see kurikuulus kultuurišokk, millest nii palju räägitakse? Mis see küll on, mis mind nutma ajab – vaesus, räpasus, kuumus, tundmatud lõhnad, k