Minu Ibiza

Kati Lumiste

Ibiza on Hiiumaa suurune maalapp keset Vahemerd, mida mulle reklaamiti kui kohta, kus 60% elanikkonnast on seksuaalse hälbega või narkomaanid. Ibizal on Euroopa suurimad diskoteegid, siin lokkab narkoäri ja vabameelsus. Mõne jaoks põrgu, teise jaoks paradiis. Ibizal on aga ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad. „Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haiget saamist nagu päris elus ikka. Selle raamatu siduv aines ja selgroog on mu kirju elu. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Kati Lumiste

Minu Ibiza

POEGADELE

Tänagem jumalat naiste eest, kes ei soostu vabandama oma hinge ookeanilaadse sügavuse ega emotsioonide murdlainetuse pärast.

    – David Deida

SAATEKS

Heida oma süda endast ette. Ja jookse siis järele, et see kinni püüda.

В В В В Araabia vanasГµna

Ibizat tuntakse kui pidude Mekat, kus on Euroopa suurimad diskoteegid ja vohav narkomaania. Kui oleksin vaid naudingute otsinguil, võiks raamatu pealkiri olla „Sex, drugs and rock’n roll”[1 - Seks, narkootikumid ja rock’n’roll (inglise keeles).]. Kindlasti meelitaks see lugejaid ligi…

„Mida sa nii pealiskaudses kohas ometi nii palju aastaid teinud oled? See on ju hedonismi kants!” imestavad mu tuttavad, kes raamatust kuulevad, olemata Ibizal ise sekunditki viibinud.

Jah, 2010. aasta suvel täitus mul kolmeteistkümnes aastapäev Ibiza vallutamisest.

Need, kes Ibizast vaid kuulnud on, ei aimagi, et sel saarel on ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja peoloomad-turistid tagasi tööl, et järgmise aasta praalimiseks raha teenida. Ibiza on muistsetest aegadest olnud üks Vahemere müütilisi sihtkohti ja seda on ta ilmselt ka minu jaoks.

Minu Ibiza pole kõigest lust ja lillepidu, on ka valu ja haigetsaamist nagu päriselus ikka. Kuhjaga õppetunde ja sisemisi heitlusi.

See on Гјhe naise lugu, kuid samas ka paljude teiste naiste lugu.

Selle raamatu selgrooks on mu kirju elu kolmteist aastat. Tung minna. Tung olla teel, avastada ennast ja oma olemust mujal. Minna ka üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Kõige kiuste. Armastuse otsimine. Vaimustuse leidmine. Küllap kusagil alateadvuses ka Tõelise Mehe otsing. Kus on mu teine pool? Kes olen mina?

Olen jГµudnud arusaamiseni, et maailma kГµige suuremad saladused on seotud armastusega ja kГµige suuremad jamad tulevad selle puudumisest.

Vahemere saare maagia, nГµiduslikkus ja tГµmme on mul aidanud elu suurtele kГјsimustele vastuseid leida.

Mis muu see ikka on kui mitte hing, mis mind ikka ja jälle siia saarele tagasi kisub.

Hing valutab, hing kisub tagasi, hing kinni, hing on haige…

Üks šamanistliku traditsiooni tervendamistehnikatest on hingeosa tagasitoomine. Seal on seletus haiguste kohta väga lihtne: kui inimene elab läbi tugevaid tundeid tekitavaid sündmusi, siis võib osa tema hingeenergiast kaduma minna. Ilma puuduva hingeosata saab küll edasi elada, aga inimene võib jääda haigeks või on masendunud ja kurnatud. Tervekssaamine on samuti väga lihtne: selleks tuleb kaduma läinud hingeosake üles otsida ja tagasi tuua.

Ehk tulen ma siia kaotsiläinut otsima ja ära minnes avastan, et taas jäi midagi kogemata maha? Või siis unustan tahtlikult, et oleks taas põhjust tagasi tulla…

Nüüd olen end teadlikult kokku korjanud ja osakestega jännanud, aga ikkagi tahan ma Ibizale.

Esmakordselt tundsin siin saarel, et ka võõrad võivad mind armastada. Isegi rohkem kui need, kelle soontes voolab minuga ühte verd. Siit saarelt leidsin hingesugulased, kes on mulle lähedasemad. Meie veri vemmeldab ühes rütmis.

Mu lГµkendav loomus sГјttib vaid Armastuse tules. See jumalik eufooria ja vaimustuse magus maitse! Siin sain seda tunda. Olla pidevalt viinatagi purjus, joobunud Гµ