Forell. Eluviisid. PГјГјgitehnikad. Retseptid
Rein Truumets
Arvo Tuvikene
Enden
Sven „Aapua“ Laanet
Vana hea forell Forell – olgu ta siis meri- või jõeforell – on ikka ja alati olnud kalamehe jaoks hinnatud püügikala ning teretulnud külaline meie toidulaual. Aga… Kas meriforell ja jõeforell on kaks erinevat või siiski üks ja sama kala? Kuidas „merikat“ ja „jõekat“ teineteisest eristada? Millist rooga forellist valmistada? Ja mis peamine – kust teda otsida ning kuidas kätte saada? „Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid.“ võtab kokku forelli eluviisid, vaatleb tema elupaiku ning annab nõu forelli püüdmiseks ja küpsetamiseks. Seda kõike teevad kalauurijad Arvo Tuvikene ja Martin Kesler, kogenud forellikütid Rein Truumets, Sven „Aapua“ Laanet ja Madis Messimas ning köögivõlur Pille Enden neile omasel lihtsal, ent sisukal moel. „Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid.“ on kolmas raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast. Mõnusat lugemist!
Rein Truumets, Arvo Tuvikene, Sven Laanet, Enden
Forell. Eluviisid. PГјГјgitehnikad. Retseptid
Meriforell ja jГµeforell
Arvo Tuvikene
Meriforell (Salmo trutta morpha trutta) ja jГµeforell (Salmo trutta morpha fario) on lГµhilaste (Salmonidae) sugukonna lГµhede (Salmo) perekonda kuuluva forelli (Salmo trutta) erinevad Г¶koloogilised vormid. Forelle portreteerib ihtГјoloog, Eesti MaaГјlikooli pГµllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse vanemteadur Arvo Tuvikene.
Meriforelli rahvapärasteks nimedeks on forell, iherus, lõhi (lõhega ühine üldnimetus), norjas, taimo. Jõeforelli rahvapäraste nimetustena on kasutatud järgmisi nimesid: forell, jõgiforell, hõrnas, eherus, tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe.
19.В sajandil ja 20. sajandi alguses arvati veel, et tegemist on kahe erineva liigiga, kuid nГјГјdseks kinnitavad geneetilised analГјГјsid, et tegu on Гјhe ja sama liigiga.
Lisaks neile vormidele elab mujal maailmas veel mitmeid selle liigi alamliike ja ökoloogilisi vorme. Üks neist on näiteks järveforell (Salmo trutta morpha lacustris), järvevorm, mis on levinud Skandinaavias, Põhja-Venemaal, Briti saartel ja varasemalt Kesk-Euroopa Alpi-järvedes. Ta tõuseb kudema järve suubuvatesse jõgedesse ja ojadesse, kuid peamiseks toidulavaks on talle siiski järv.
FORELL VГ•I LГ•HE? Kuidas forelli lГµhest eristada ja kuidas forellide Г¶koloogilisi vorme omavahel eristada? See kГјsimus on nii mГµnegi kalamehe pannud pead murdma.
Täiskasvanud meriforelli on lõhest (Salmo salar) võimalik eristada, kuid see nõuab teatud vilumust. Meriforelli keha on pisut jässakam ja sabavars pisut jämedam kui lõhel. Suu ulatub tal silmast kaugemale. Seljauim on meriforellil tähniline, aga lõhel tähnid seljauimel puuduvad. Meriforelli kehal on rohkesti tähne ja neid on ka küljejoonest allpool, aga lõhel on vähem tähne ja need paiknevad valdavalt küljejoonest ülevalpool.
Meriforelli sabauime serv on tavaliselt sirge või kumer, lõhel nõgus. Meriforelli pulmarüü on võrreldes teiste lõhilastega tagasihoidlik. Nagu paljudel lõhilastel, tekib isastel alalõuale konksjätke, kuid erinevalt paljudest teistest sugulasliikidest on see väike. Samuti suureneb kehal roosakate tähnide arv. Emastel meriforellidel muutub välimus kudemisperioodil veelgi vähem.
Kui käes on ainult üks noorjärk, siis pole sageli lihtne öelda, kumb ta on. Vahel teeb määramise eriti raskeks see, et lõhe ja meriforell annavad omavahel ristandeid – neid on mõni protsent forellide ja lõhede hulgast.
Tähnikute laigud kipuvad kala vanuse kasvades kaduma. Isasel forellil on suhteliselt suurem pea kui emasel, aga emasel on suhteliselt suurem tagakeha.
KUIDAS ERISTADA MERIFORELLI JA LГ•HET?
SOOME LAHES LEVINUD. Meie parimad meriforellijГµed suubuvad Soome lahte ja neid on kokku neljakГјmne ringis.
MERIFORELL VÕI JÕEFORELL? Palju raskem või peaaegu võimatu on omavahel eristada meri- ja jõeforelli. Jões elavate 1–2-aastaste forellide puhul pole võimalik vahet teha, kes laskub merre ja muutub merifo