Г•udusesarv.Orpheuse Raamatukogu

Edward Benson Frederic

"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni kõrval tähtsaima 20. sajandi alguse inglise õuduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamõisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresüü rahuneda ei luba, rõskete surnuaedade kõdunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale õõvastava atmosfääriga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide kõrgmäestikes elunevaid jälke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja õnnelikust minevikust. E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psühholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga välja joonistatud karakterid, ängistav ja unenäoline atmosfäär, midagi varjamata edasi antud ja hästi visualiseeritud õudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepõlvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."

AEDNIK

Minu kaks sõpra, Hugh Grainger ja tema abikaasa, olid üürinud ühekuuliseks jõulupuhkuseks maja, kus meil oli määratud näha väga kummalist ilmutust. Kui ma sain neilt kutse veeta kaks nädalat seal, olin otsekohe ja meelsasti nõus. Juba varem oli see kanarbikuline maakoht mulle hästi tuttav ja eriti lähedane tutvus oli mul selle paiga erakordselt armsa ja põneva golfiväljakuga. Mulle anti mõista, et golf võtab minu ja Hugh´ päevast valdava osa, nii et Margaret ei tunneks kohustust kätte võtta vahendeid, millega seda talle nii südamest vastumeelset mängu mängiti…

Ma jГµudsin kohale ajal, mil pГ¤ike oli veel kГµrgel, ja kuna mu võõrustajad olid vГ¤ljas, tegin vГ¤ikese ringkГ¤igu. Maja ja aed asusid lГµuna poole avaneval platool. Selle all oli paar aakrit karjamaad, mis laskus vГ¤ikese jГµeni, mille jalakГ¤ijate sillakese juures seisis juurviljaaiaga Гјmbritsetud vГ¤ike Гµlgkatusega majake. Mu sГµprade maja aiavГ¤rava juurest kulges rada selle majakese lГ¤hedalt Гјle karjamaa ja sealt edasi Гјle vГ¤ikese silla ning minu mГ¤lus sГ¤ilinud geograafiline taju Гјtles mulle, et sealt viib otsetee golfivГ¤ljakule, mis asus vГ¤hem kui poole miili kaugusel. VГ¤iksem majake ise asus ilmselgelt sama maavalduse territooriumil ja ma arvasin otsekohe, et see peab olema aedniku maja. Selle lihtsa ja endastmГµistetava teooria vastu rääkis aga asjaolu, et see nГ¤is olevat elaniketa. Ehkki Гµhtu oli jahedapoolne, ei kerkinud korstnatest Гµrnematki suitsuvinet, ja lГ¤hemale astudes tundus mulle, et selle Гјmber hГµljub В«ootuseВ» atmosfäär, mida me nii sageli tГјhjade hoonete puhul ette kujutame. Seal see seisis, ainsagi elumГ¤rgita, ehkki valmis, nagu selles tehtud ilmselt vГ¤ga korraliku remondi jГ¤rgi arvata vГµis, vastu vГµtma uusi asukaid, kes talle eluhinguse taas sisse puhuksid. Ka selle vГ¤ike aiake, ehkki aialipid olid korralikud ja vГ¤rskelt vГ¤rvitud, rääkis sama lugu: peenrad olid hooldamata ja umbrohtu kasvanud ning esiukse kГµrval kasvav krГјsanteemirida oli nГ¤rtsinud. Aga see kГµik oli vaid hetkemulje ja ma ei jäänud majakesest möödudes seisma, vaid kГµndisin Гјle purde ning hakkasin mööda kanarbikuga kaetud kergelt tГµusvat nГµlva edasi astuma. Mu maastikutaju ei vedanud mind alt, sest Гµige pea nГ¤gin enda ees golfiklubi hoonet. Olin kindel, et Hugh on kohe-kohe pГ¤rastlГµunaselt mГ¤nguringilt naasmas ja me jalutame Гјheskoos tagasi. Golfimaja juures rääkis aga uksehoidja mulle, et vaevalt viis minutit varem oli proua Grainger autoga abikaasale jГ¤rele tulnud, ja seetГµttu kГµmpisin mööda tuldud teed Гјksinda tagasi. Aga ma tegin vГ¤ikese ringi, nagu golfimГ¤ngijatel kombeks, et tuletada lihtsalt lusti pГ¤rast meelde raja seitsmeteistkГјmnenda ja kaheksateistkГјmnenda augu vahelist osa, ning ma jГ¤in lugupidavalt silmitsema haigutavat liivaauku, mis nii kindlalt kaitseb kaheksateistkГјmnendat griini, mГµeldes, millistel asjaoludel ma seda jГ¤rgmisel korral kГјlastan – kas rahulolu- ja Гјleolekutundega, teadmises, et mu pall on jГ