Kuidas saada kirjanikuks?

Taavi Kangur

Kolme raamatu autor Taavi Kangur selgitab selles raamatus vaimukalt ja asjatundlikult, kuidas saada kirjanikuks. "Miks saavad avalikuks minu mõtted kirjutamisest ja lugemisest? Umbes kaheksa aastat tagasi asusin uurima, kas on võimalik leida sirge tee kirjutamise juurde. Uurisin, mismoodi võib ühest inimesest kirjanik saada. Teele kerkis palju arusaamatusi ja esmapilgul lihtsana näivad asjad osutusid põhjatuteks uurimisobjektideks. Uues maailmas kobamisi ringi liikudes leidsin küsimustele vastuseid ja vastustele uusi küsimusi. Kas kirjanikuks saab õppida? Küsimuse esitamine ja rõhuasetus ei jäta tavaliselt ühtegi kirjutamisega tegelevat isikut külmaks. Olen kohanud ja ilmselt kohtan veel inimesi, kes nähvavad mulle, et kirjutama peab nii, nagu otse tuleb, ja protsess ei allu õppimisele. On ainult ürgudu ja meedium (kirjanik), kes saab sealt kuskilt pilvest oma teksti kätte. Kindlasti on väitjatel tuua mõni näide otse elust. Ja kõigesse, mis räägib kirjutamise õppimisest, suhtuvad nad põlgusega, isegi täiesti mõistlikesse soovitustesse, et paremaks saamiseks on vaja harjutada. Olen palju lugenud kirjutamisest ja tõeliselt suured ja maailmakuulsad kirjanikud ütlevad keerutamata: harjutama peab aastaid, kümneid aastaid. Pidage meeles, õppimises ei ole mitte midagi halba! Te soovite saada kirjanikuks, Teie sees helisevad sõnad, Te tahate osata neid õigesti välja lasta. Jah, on vastus, kirjanikuks saab õppida, kui sisemuses on tungiv soov kirjutada," ütleb Taavi Kangur.

EESSГ•NA

Miks saavad avalikuks minu mõtted kirjutamisest ja lugemisest? Umbes kaheksa aastat tagasi asusin uurima, kas on võimalik leida sirge tee kirjutamise juurde. Uurisin, mismoodi võib ühest inimesest kirjanik saada. Teele kerkis palju arusaamatusi ja esmapilgul lihtsana näivad asjad osutusid põhjatuteks uurimisobjektideks. Uues maailmas kobamisi ringi liikudes leidsin küsimustele vastuseid ja vastustele uusi küsimusi. Mõnisada tuhat kirjutatud sõna hiljem asutasin ajaveebi kirjutamise-abc.blogspot.com, pealkirjaga „Kuidas saada kirjanikuks?“. Algne eesmärk oli iseendale avalikult seinale kirjutades sõlmkohti paremini mõista ja teiste autoritega arutades targemaks saada.

Hiljem, kui ajaveebi lisandus püsilugejaid, mõtlesin, et ehk aitavad minu sirgekskirjutamised kõiki, kes ükspäev alustada plaanivad ja mõtlikult enda käest küsivad: kuidas saada kirjanikuks?

VГµib-olla oleks Гµige alustada hoiatusega, et pole retsepti, mille koostisosad saab lihtsalt selgeks Гµppida, Гµiges vahekorras kokku segada ja ongi kirjanik valmis. MГµnede tГµdede teadmine ei pane inimest kirjutamisel seesmiselt pГµlema ega korva lugemuse puudumist.

Minu jaoks on küsimus kirjanikuks saamisest alati värske. Ma arvan, et kui keegi hakkab tundma, et ta on juba üsna hea, siis on see ohumärk. Alati tasub endalt küsida õigeid küsimusi. Küsimuse kontekst ja iga sõna tähendus võib igaühe jaoks erinev olla.

Kes esimese kirjutamisega rügab, küsib, kuidas oma lugu vormi valada, aga võib-olla uudishimust ka seda, et kuidas üleüldse kirjanikuks saada. Kaugemale jõudnuid huvitab tõenäoliselt see, kuidas oma lugusid avaldada. Edaspidi küsitakse ehk, kuidas kirjutamisega raha teenida. Kuidas oma töid parandada ja edasi liikuda. Kuidas kirjutada südamest ja kuidas kõige paremad mõtted parimasse proosasse valada. Ehk hiljem: mismoodi võõrkeeles avaldatuks saada, kuidas kriitikuid väärikalt taluda.

Minu jaoks pole seisu “ma olen valmis”. Küsimus “kuidas saada kirjanikuks?” ei kao. Ikka ja jälle peab kirjutamisest rõõmu tundev inimene küsima eneselt: “Kuidas saada kirjanikuks?”

Eestis on juurdunud komme pidada inspiratsiooni ja nn “vaimu pealt” otse kirjutamist üllaks ja romaanid, mida kirjutades kirjanik tunnistab, et õppis, nägi vaeva – need justkui oleks vääritumad. Saladus tundub olema selles, et kirjanik oma köögipoolelt katet kergitada ei tohi, muidu aura kustub ja termin “inspiratsioon” asend