Maailma ajaloo 50 levinumat mГјГјti ja valet
Bernd Ingmar Gutberlet
Kus oli Atlantis? Kas Robin Hood oli üldse kunagi olemas? Kes tegelikult avastas Ameerika? Kui pime oli ikkagi keskaeg? Kas Marilyn Monroe tapeti või tegi enesetapu? Maailma ajalugu on täis kohti, inimesi ja sündmusi, mis tunduvad meile tuttavad, aga tegelikult teame me neist õige vähe või üldse mitte midagi. Kas siis kuulsusjanust, poliitilisest kasust või lihtsalt klatšihimust on kogemata või tahtlikult tekkinud legende ja müüte, mis jäävad meie mällu hästi püsima ka siis, kui need juba ammu ümberlükatud on. Käesolev raamat koondab endasse olulisemad ja intrigeerivamad, kurikuulsamad ja jahmatamapanevad legendid, valelood, segadused ja vandenõuteooriad ajaloo algusaegadest tänapäevani. Tõe selgitamine pole aga sugugi lihtne, sest teadmine, kes keda kusagil pettis või reetis ei ole sugugi nii põnev kui mõista, kuidas selleni jõuti ja millist mõju mingi sündmuse valesti tõlgendamine või mäletamine maailma ajaloole avaldas. Nüüd võib iga lugeja ise uurida, kuidas on meie minevikku ja tänapäeva mõjutanud legendid, mida lugeja ehk ka ise tõeks on pidanud.
EESSГ•NA
Alustame üldteada tõsiasjaga: inimkonna ajalugu on pikk ja kõike ei ole võimalik teada. Muidugi! Sellest hoolimata elame me aga koos ajalooga ja meil on teatav ettekujutus sellest, kuidas elu minevikus välja nägi – olgu see siis meie kodulinnas või tuhandete aastate eest kauges Babülonis. Ajalugu ei saa ignoreerida, kuna ta mängib ka tänapäevaelus olulist rolli. Kes tahaks vastu vaielda väitele, et tänapäeva Saksa poliitika on seotud Saksa kuulsusetu minevikuga? Või väitele, et antiikaeg oma sõdade ja kultuurilise õitsenguga Euroopat veel tänapäevalgi mõjutab? Ning et Euroopa Liidu poliitika kannab oma liikmesriikide erinevate ajalooliste kogemuste pitserit? Või et Jeesus Kristuse või Muhamedi taolised mehed on ka tänapäeval olulisteks eeskujudeks ning seda mitte ainult usulises mõttes?
Meie teadmised ajaloost on aga tihti ekslikud. Seda mitmel põhjusel – kas on ajalootunnis liialt vähe tähele pandud või on unustatud, mida õpetaja rääkis. Võidakse olla ka eelarvamuste küüsis, kuna ajaloolised protsessid ei sobi kokku meie endi mineviku või poliitiliste arusaamadega. Samuti võidakse võtta tõe pähe ajalooliste romaanide, populaarteaduslike käsitluste või ajalooliste teledokumentaalide kaudu vahendatut.
Meie meediaühiskonnas on televiisorist saanud õpetav instants, millel on vähemalt samaväärne staatus kui õpetajatel. Mõlemad eksivad aga paljudes käsitlustes – kas sellepärast, et nad ei tea kõike, või sellepärast, et nad eelistavad „paremat lugu” köitmaks õpilaste tähelepanu või saavutamaks suuremaid vaatajanumbreid. Ja lõpuks veel kino: kui aus olla, jääb ajaloolisest filmist sügavam mulje kui Tacituse tekstist ja naine Pühal Toolil ei unune nii kergelt kui igav konsiilium. Ka mõrv või hämar vandenõu on kinotoolis huvitavamad kui pikk vindumine või traagiline juhus.
Valed ajaloopildid tulenevad tihti aga ka tahtlikult võltsitud käsitlustest. Teatud õigusi on tõestatud võltsitud dokumentidega ja mehi (ning eelkõige naisi) ajaloost on kujutatud laimavatel eesmärkidel sihilikult teistsugustena kui nad tegelikult olid. Sellise kitsendatud perspektiivi puhul on vältimatu, et ajaloolisele protsessile antav hinnang ei ühti ajaloolise tõega. Ajaloo võltsimist esineb ikka ja jälle, eriti siis, kui ajaloolased end poliitilistel eesmärkidel ära kasutada lasevad või kui poliitikud ignoreerivad ajalooteaduse tulemusi.
Olgu põhjuseks sensatsioonihimu, poliitiline arvestus või laim, ajaloolised valed püsivad elujõulistena isegi siis, kui nad on juba ümber lükatud. Käesolev raamat on järg edukale teosele „Saksa ajaloo 50 levinumat eksitust” ning esitleb tähtsamaid ja erksamaid, õelamaid ja jahmatamapanevamaid eksitusi maailma ajaloost – ürgajast kuni tänapäevani.
Raamatu teavituslaad ja Гјlesehitus ei ole aga kuivalt asjalik, vaid vahendab rohkelt teadmis