YkskГµikvus
Peep Ilmet
Mis kyll toimuda võib inimese meeles? Kuis kyll jõuda võib see sõnadesse? Ka nõnda võiks alustada Peep Ilmeti uut luulekogu „YKSKÕIKVUS“. Inimese meel ja selle ilmingud keeles ongi selle luulekogu läbiv ja seda kandev teema. Rõhutamaks sõna Meel ja sellega seostuvate sõnade Tähtsust eesti keeles, on autor need igapäevakeele taustast esiletoomiseks kirjutanud suure algustähega. Just samuti nagu me kokkuleppeliselt kirjutame suure algustähega näiteks isikunimesid. Suurtähti tüvisõnade alguses võibki võtta kui nende sõnaperede perekonnanimede äramärkimist. Valdavalt minavormis kirjutatud luulekogu toob meieni seda, mis toimub Peep Ilmeti meeles. Kas see lugejale meeldib, kas lugeja meeles on mõlkunud sarnased mõtted, see selgub seda luulekogu lugedes. Seal, kus lugeja tunneb Peep Ilmeti mõtetes ära iseenda, võib ta „mina“ sõna julgelt asendada sõnaga „meie“. Meid kõiki ümbritsev Ükskõikvus saab sellest vaid kinnitust ning veidi võib suureneda ka Üksmeelsus.
Peep Ilmet
YKSKГ•IKVUS
TänuMeeles „EESTI KEELE SÕNAPERED” sõnastiku autorile Silvi Varele ning MeeleTeadlastele Ants Partkalile ja Meelis Süttile!
SuuralgusTähtedega kirjutan ma Teatud sõnad et nende Tähtsust pandaks Tähele.
Yks täht yks tähn yks täpp…
Yks täht yks tähn yks täpp
kõik Tunduvad nii Tähtsad
tähtpäiksed taevavõlvil yleval
tähn laubal kahe kulmu vahel
täpp kiiskavvalgel paberil
kГµik vГµivad vesta oma elu pikkust lugu
nii enda kulgemisest kui ka Tähtsusest
kolm täpest yhes Kõiksuses.
Uus paberleht mu ees võib Näida tyhi…
Uus paberleht mu ees võib Näida tyhi
ehk kyll see yleni on tulvil valevust
teen keset lehte musta täpi…
teen keset lehte musta täpi
ei enam seda Г¤ra pyhi
ning kГµik on muutunud
uus Olnud paberlehest jääb vaid Mälestus
too täpp sääl valgel lehel tõmbab Tähelpanu…
too täpp sääl valgel lehel tõmbab Tähelpanu
ning lausa sunnib Mõistatama selle Tähendust
vГµib synnitada syyvimist
vГµi tiivustada hulluMeelseid MГµttelende
nii nagu must täpp keset lubivalget lage
mis laeks on palatil
ka tilluke must täpp kesk helevalget
Näib palju suurem kui see tegelikult On
must heidab varje valgele
ning Meeles vГµimendudes
vГµib mustaks muuta terve valge lae
all musta lae saan omakorda…
all musta lae saan omakorda
ma oma Meeles Uskuda ja Loota
et sinna ilmub kasvГµi imetillukene
erk valgustäpp mis hajusvalgust heidab
ka yle terve muremusta lae.
Tean yhte synnimärki yhel oimul…
Tean yhte synnimärki yhel oimul
ning kui ma seda jälle näen – siis Tunnen ära temagi
ka siis kui möödunud On aastakymneid
pea Tundmatuks mil palgejooned muutunud
ma Usun et see synnimärk On alles
sel kujul mil ma alles avastasin selle
kuid mine Tea.
Täht torkas silma…
Täht torkas silma
läbi läätse
siis sööbis Meele mustale ekraanile
tähn hele alul vaid
mis Meeles plahvatades
lГµi kujutluse ylikaugest ilmast
veel keerulisemast kui meie maailm
kus kehtimas seesama lihtsus
kas On või Pole – 1 või 0.
On Artur Alliksaarel loomulikult õigus…
On Artur Alliksaarel loomulikult Гµigus
et Olematus vГµiks ka vabalt Olemata Olla
sest mida Pole seda Pole
mul sellega ei Ole ega tule miskit pistmist
kuis sellest yldse MГµelda saan
ma millest MГµelda yldsegi ei saa!
On – Pole vahemikku lahedasti mahuvad…
On – Pole vahemikku lahedasti mahuvad
kГµik Oletused
neid Meeles vilab vГµrratumalt enam kui neid
ma mille kohta kindlasti vГµin Г¶elda
Tean nii see On
no mis siis tost
eks iga kord kui korjan kokku ennast
ning Mõtiskledes sõõlan iseenda Meelt
vГµib vabalt selguda
et miski ypris pelgalt Oletuslik
ilmselgelt ammuilma kuskil On
kui aga Oletuslik haihtub