Ykskõikvus

Mis kyll toimuda võib inimese meeles?

Kuis kyll jõuda võib see sõnadesse?

Ka nõnda võiks alustada Peep Ilmeti uut luulekogu „YKSKÕIKVUS“. Inimese
meel ja selle ilmingud keeles ongi selle luulekogu läbiv ja seda kandev teema.
Rõhutamaks sõna Meel ja sellega seostuvate sõnade Tähtsust eesti keeles, on
autor need igapäevakeele taustast esiletoomiseks kirjutanud suure algustähega.
Just samuti nagu me kokkuleppeliselt kirjutame suure algustähega näiteks
isikunimesid. Suurtähti tüvisõnade alguses võibki võtta kui nende
sõnaperede perekonnanimede äramärkimist.

Valdavalt minavormis kirjutatud luulekogu toob meieni seda, mis toimub Peep
Ilmeti meeles. Kas see lugejale meeldib, kas lugeja meeles on mõlkunud sarnased
mõtted, see selgub seda luulekogu lugedes. Seal, kus lugeja tunneb Peep Ilmeti
mõtetes ära iseenda, võib ta „mina“ sõna julgelt asendada sõnaga
„meie“. Meid kõiki ümbritsev Ükskõikvus saab sellest vaid kinnitust ning
veidi võib suureneda ka Üksmeelsus.