Maalehe kartuliraamat

Luule Tartlan

Kartulil oli ja on kindel koht eestlaste toidulaual. Kartulit kasvatavad meie oludes potipõllumehed ja väikeaednikud, aga ka suurtootjad. Kahtlemata on neil kõigil asjast oma arusaam ja väljakujunenud viljelusvõtted. Raamat püüab anda nõu ja näpunäiteid, kuidas tulemuslikult kartulit kasvatada ja tarbijate soovidele vastu tulla. Jagatakse juhiseid neile kasvatajaile, kelle jaoks on sobiva sordi ja edukate kasvatusvõtete leidmine keeruline. Meie kliimatingimustes kipub kasvuperiood jääma vajalikust lühemaks, seega on mugulasaagi parema kvaliteedi eesmärgil otstarbekas rakendada agrotehnilisi võtteid kasvuperioodi täielikumaks ärakasutamiseks. Seesugusteks võteteks on näiteks eelidandamine, lehemädaniku tõrje, lehekaudne väetamine ja õigeaegne koristamine. Raamatust leiate soovitused, kuidas kõiki neid võtteid tulemuslikult kasutada. 1971. aastast Sakus Eesti Maaviljeluse Instituudis teadurina töötava Luule Tartlani põhiliseks uurimisvaldkonnaks on kartuli kvaliteet ja agrotehnilised võtted.

Sissejuhatus

Kartulil oli ja on kindel koht eestlaste toidulaual. Kartulit kasvatavad meie oludes potipõllumehed ja väikeaednikud, aga ka väiketootjad ja suurtootjad. Kahtlemata on neil kõigil asjast oma arusaam ja väljakujunenud viljelusvõtted.

Tänapäeva tarbija ootab head kvaliteeti ning turul konkureerimiseks peab tootja teatud nõudmisi täitma – kartulikoor olgu õhuke ja sile ning „silmad” pindmised, sisu aga ühtlaselt kollane ja peenestruktuuriline, toidu valmistamisel ühtlaselt pehmenev. Raamat püüab anda nõu ja jagada näpunäiteid, kuidas tulemuslikult kartulit kasvatada ja tarbijate soovidele vastu tulla. Jagatakse juhiseid neile kasvatajaile, kelle jaoks on sobiva sordi ja edukate kasvatusvõtete leidmine keeruline.

Oma rolli mängivad valikute juures kindlasti ka laienenud sortiment ja kartuli uudsed kasutusvõimalused. Tore on tõdeda, et sortide osas on toimunud mõningane integreerumine – Jõgeva SAI-s kasvatatakse edukalt teiste firmade sorte, kuigi kartuli sordiaretuses on saavutatud küllaltki kõrge ja ühtlane tase. Konkurentsivõimet on siiski vaja tõsta, kuid see sõltub ka toodangu kasutusvõimalustest.

Meie kliimatingimustes kipub kasvuperiood jääma vajalikust lühemaks, seega on mugulasaagi parema kvaliteedi eesmärgil otstarbekas rakendada agrotehnilisi võtteid kasvuperioodi täielikumaks ärakasutamiseks. Seesugusteks võteteks on näiteks eelidandamine, lehemädaniku tõrje, lehekaudne väetamine ja õigeaegne koristamine.

Autori esitatud soovitused põhinevad pikaajalistel põldkatsetel ja tootmiskatsete tulemustel. Töö valmimisele aitasid kaasa Aide Tsahkna (Jõgeva SAI), Kalle Hamburg (MTÜ Eesti Kartul), Gustav Põldmaa (MTÜ Talukartul), Märt Laansalu (Koorti Kartul OÜ), Margo Heinmaa (Osa ja Tervik OÜ) ja Ants Einola (Agrotrade OÜ). Tänud retsensendile V. Eremeevile (Eesti Maaülikool).

KARTULI ISELOOMUSTUS

Bioloogilised ja majanduslikud iseärasused

Botaaniliselt kuulub kartul katteseemneliste (Angiospermae) hõimkonda, kaheiduleheliste (Dicotyledoneae) klassi, mailaselaadsete (Scrophulariales) seltsi, maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda ja maavitsaliste (Solanum) perekonda. Maavitsaliste liigirikkast perekonnast on ligi 30 kultuurliiki, neist tähtsaim on Solanum tuberosum L.

�Red Fantasy’ taimed. Foto: Osa ja Tervik OÜ

Kartuli maapealseks osaks on vars, mis moodustub idandi kaelast. Varre mullasisene osa moodustub idandi alusest. Varte hargnevuse alusel jaotatakse sordid hargnevaiks ja mittehargnevaiks. Need sordid erinevad väga oma bioloogiliste omaduste poolest. Mittehargnevad sordid on saagirikkamad ning vajavad kasvatamiseks kõrgemat agrofooni, kuid kaotavad selle omaduse väga kiiresti. Hargnevate produktiivvartega sordid on palju elujõulisemad ja säilitavad oma algse saagivõime pikka aega. Sellised sordid moodustavad tugeva juurekava, mistõttu võivad anda küllalt suuri saake ka keskmise viljakusega muldadel. Mugulate intensiivsem juurdekasv on neil sortidel kasvuperiood