Maalehe tomatiraamat

Ingrid Bender

“Maalehe tomatiraamat” on väike teejuhis neile, kellel tomatikasvatuses kogemusi napib. Peamised soovitused ja näpunäited on antud tomati kasvatamiseks kütteta kasvuhoones. Raamatu autor on kirja pannud oma kogemusi ja tähelepanekuid, mida ta on omandanud tomatitega katseid tehes, sordivõrdlusi läbi viies, kodumaiste sortide seemnekasvatusega tegeldes ja uusi tomatisorte aretades. Raamatust leiate juhised, kuidas kasvatada tomatit kasvuhoones, avamaal, aknalaual ja rõdul; milliseid kasvutingimusi tomat vajab; saate infot taimede ettekasvatamise, istutamise ja hooldamise kohta ning lisaks leiate ka põhjalikud sordikirjeldused.

SISSEJUHATUS

Tomat on kurgi kõrval tähtis köögivili, mida saab Eestis suurepäraselt kasvuhoones kasvatada. Avamaalgi annab tomat soojal suvel suure saagi. Ka toas aknalaual on tomatit võimalik kasvatada.

Eduka kasvatuse kasvuhoones, avamaal ja aknalaual tagab meie kliimasse või kasvukohta sobiva sordi valik, taimedele nõuetekohase kasvukeskkonna loomine ning järjekindel ja asjatundlik hoolitsus.

Kütteta kasvuhoones kasvab igal aastal hea või väga hea saak ning taimed on veel sügiselgi enne suuremate külmade saabumist terved ja elujõulised.

Kasvuhoones valmivat tomatit saab korjata tavaliselt juuli algusest septembri lõpuni. Sügiseste suuremate öökülmade hilinemisel valmib tomat veel oktoobriski. Hilised viljad on karged, tugevad ja maitsvad. Viimaseid rohelisi vilju jahedas (+5…+15 °C juures) ja kuivas kohas ühe-kahekihiliselt hoides ning järelvalmida lastes saab omakasvatatud tomateid tarbida veel novembris või isegi kauem.

Sordikirjelduste peatükis on lisatud autoripoolseid märkusi juhul, kui autor ise on konkreetset sorti sordivõrdluskatses kasvatanud. Seetõttu ei lähe siintoodud kirjeldused detailides alati seemnepakil olevaga kokku.

Käesolev raamat on väike teejuhis neile, kellel tomatikasvatuses kogemusi napib. Peamised soovitused ja näpunäited on antud tomati kasvatamiseks kütteta kasvuhoones. Raamatu autor on kirja pannud oma kogemusi ja tähelepanekuid, mida ta on omandanud tomatitega katseid tehes, sordivõrdlusi läbi viies, kodumaiste sortide seemnekasvatusega tegeldes ja uusi tomatisorte aretades.

Aastaid tomatikasvatusega kütteta kasvuhoones tegeldes on autor jõudnud arusaamisele, et tomatisaagi kasvatamine on lihtne. Seda saab teha ka taimekaitsevahendeid kasutamata, mis tagab ohtlikest jääkidest vaba ja suurepärase maitsega saagi.

Siinjuures avaldab autor tänu kõigile, kes raamatu valmimisele kaasa aitasid.

В В В В Ingrid Bender

В В В В JГµgeval 2012

1.В PГ„RITOLU. AJALUGU

Tomati kodumaa on LГµuna-Ameerikas, Andides, mis asuvad osaliselt TЕЎiilis, Kolumbias, Ecuadoris, Boliivias ja Peruus. Tomati esimene ulatuslikum kultiveerimine toimus Mehhikos.

• 16. sajandi algul tõid Hispaania meresõitjad tomati Euroopasse. Tomatit kasvatati Euroopas algul ilutaimena, kuna arvati, et viljad on mürgised. Lõuna-Euroopas hakati seda kultuuri kasvatama ja toiduks tarvitama 16. sajandi keskpaiku, kusjuures Lääne-Euroopa põhjapoolsetel aladel hakati seda kasvatama alles 18. sajandi lõpus.

• 17. sajandil viisid eurooplased tomati Hiinasse, Lõuna- ja Kagu-Aasiasse.

• 18. sajandil viisid eurooplased tomati Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

• 19. sajandil levis tomat Ameerika Ühendriikides kiiresti ja sajandi lõpul toodeti juba suppe, kastmeid ja ketšupit.

• Arvatavasti 19. sajandi algul jõudis tomat Eesti alale.

• 20. sajandi algul hakkas tomat üha rohkem Eestis levima, kuid viljade omapärase maitse tõttu oli tarbijaid vähe. Ulatuslikumalt hakati uut kultuuri kasvatama 1930.–1940. aastatel. Esialgu kasvatati tomatit eelkõige linnades, seejärel ka edulisemates taludes. Kuni 1954. aastani kasvatati tomatit peamiselt avamaal, edaspidi järjest rohkem katmikalal.

• 1945. aastal algas Eestis tomati sordiaretus Jõgeva Sordikasvanduse (praegu Jõgeva Sordiaretuse Instituut) aianduse osakonnas. Esialgu piirduti vaid avamaal kasvatatava tomati aretuseg